22.03.2008 arhiiv

  • Üks argine koka tööpäev on läbi saanud. AS-i Luksusjaht söökla on tühi ja särab juba puhtusest, pliidil podiseb tasakesi potitäis puljongit. See on juba järgmiseks päevaks. Kokk Kaimo Ehanurm (29) nõustub ajalehe fotograafi palvel leemekest pliidil liigutama. Et pilt tuleks n-ö kokalikum.

    Kokatööd tuleb teha tunnetusega

    Üks argine koka tööpäev on läbi saanud. AS-i Luksusjaht söökla on tühi ja särab juba puhtusest, pliidil podiseb tasakesi potitäis puljongit. See on juba järgmiseks päevaks. Kokk Kaimo Ehanurm (29) nõustub ajalehe fotograafi palvel leemekest pliidil liigutama. Et pilt tuleks n-ö kokalikum.

    Loe edasi...

  • Seoses õnnestunud e-suhtekorralduse hankega otsustas Kuressaare linnavalitsus uksed füüsiliselt sulgeda ning edaspidi töötada vaid e-alustel. Naela suhtekorraldustoimetus üritas uue töökorraldusega tutvuda.

    Kuressaare saab e-linnavalitsuse (15)

    Seoses õnnestunud e-suhtekorralduse hankega otsustas Kuressaare linnavalitsus uksed füüsiliselt sulgeda ning edaspidi töötada vaid e-alustel. Naela suhtekorraldustoimetus üritas uue töökorraldusega tutvuda.

    Loe edasi...

  • Käesoleva nädala kolmapäeval tähistas maailm Iraagi sõja alguse viiendat aastapäeva. Ühtlasi möödus aasta päevast, mil president Bush kuulutas pidulikult välja Iraagi nn uue strateegia. Lõppeval nädalal olid just need tähtpäevad maailma juhtivate ajalehtede tähelepanu all.

    Viis aastat Iraagis olemist – selle hind dollarites ja mitte ainult

    Käesoleva nädala kolmapäeval tähistas maailm Iraagi sõja alguse viiendat aastapäeva. Ühtlasi möödus aasta päevast, mil president Bush kuulutas pidulikult välja Iraagi nn uue strateegia. Lõppeval nädalal olid just need tähtpäevad maailma juhtivate ajalehtede tähelepanu all.

    Loe edasi...

  • 25. märtsil tähistavad valgevenelased oma riigi aastapäeva. Eesti on Valgevene riigi eakaaslane, ka meie riigil täitub tänavu 90 aastat. 

Juubelist ajendatuna oli europarlamendi täiskogu veebruariistungi ajal Strasbourg’is Valgevenele pühendatud nädal. Europarlamendi Strasbourg’i hoones toimusid Valgevene riigi 90. aastapäevale pühendatud koosviibimised, millest võtsid osa paljud europarlamendi saadikud, ühiskonnategelased, Valgevene opositsiooni liidrid ja ajakirjanikud. Viimaste hulgas ka üks Oma Saare ajakirjanik. 

Valgevene praeguse võimuga opositsioonis olevad inimesed esinesid mitmete emotsionaalsete sõnavõttudega, rääkides omariiklusest, aastaid inimesi rõhunud Lukašenka režiimist, Valgevenest kui ainukesest diktaatorlikust riigist Euroopas ning hüüdsid Euroopat ja teisi demokraatlikke riike Valgevenele appi. 

Valgevenelaste läänemaailmale suunatud üleskutseid illustreeris näitus, millega ürituse organiseerijad tahsid näidata, kuidas tegelikult elatakse siinsamas lähedal, kuid samas “kaugel”. 

Emotsionaalne kõne Strasbourg’is Valgevene opositsiooniliidrilt Aliaksandr Milinkevichilt, kes sai 2006. aastal europarlamendi Sahharovi-nimelise vabaduse ja inimõiguste kaitse auhinna, tekitas publiku seas elevust.

Kõnes ütles Milinkevich, et Euroopa ei tohiks unustada, et Valgevene on Euroopa traditsioonide, kultuuri ja mentaliteediga riik, kus keeruline ja pikaajaline diktaatorlik režiim on aastaid rikkunud ja eiranud valgevenelaste inimõigusi ja vabadusi. 

Lisaks sellele toonitas Milinkevich, et Euroopa riigid võiksid vähendada valgevenelaste jaoks Schengeni viisade maksumust ning seeläbi soodustada valgevenelaste liikumist Euroopas ja teiste riikidega koostöö tegemist. Viimastel andmetel maksab Schengeni riikide ühekordne viisa valgevenelastele 60 eurot.

    Lukašenka diktatuur Valgevenes

    25. märtsil tähistavad valgevenelased oma riigi aastapäeva. Eesti on Valgevene riigi eakaaslane, ka meie riigil täitub tänavu 90 aastat. Juubelist ajendatuna oli europarlamendi täiskogu veebruariistungi ajal Strasbourg’is Valgevenele pühendatud nädal. Europarlamendi Strasbourg’i hoones toimusid Valgevene riigi 90. aastapäevale pühendatud koosviibimised, millest võtsid osa paljud europarlamendi saadikud, ühiskonnategelased, Valgevene opositsiooni liidrid ja ajakirjanikud. Viimaste hulgas ka üks Oma Saare ajakirjanik. Valgevene praeguse võimuga opositsioonis olevad inimesed esinesid mitmete emotsionaalsete sõnavõttudega, rääkides omariiklusest, aastaid inimesi rõhunud Lukašenka režiimist, Valgevenest kui ainukesest diktaatorlikust riigist Euroopas ning hüüdsid Euroopat ja teisi demokraatlikke riike Valgevenele appi. Valgevenelaste läänemaailmale suunatud üleskutseid illustreeris näitus, millega ürituse organiseerijad tahsid näidata, kuidas tegelikult elatakse siinsamas lähedal, kuid samas “kaugel”. Emotsionaalne kõne Strasbourg’is Valgevene opositsiooniliidrilt Aliaksandr Milinkevichilt, kes sai 2006. aastal europarlamendi Sahharovi-nimelise vabaduse ja inimõiguste kaitse auhinna, tekitas publiku seas elevust. Kõnes ütles Milinkevich, et Euroopa ei tohiks unustada, et Valgevene on Euroopa traditsioonide, kultuuri ja mentaliteediga riik, kus keeruline ja pikaajaline diktaatorlik režiim on aastaid rikkunud ja eiranud valgevenelaste inimõigusi ja vabadusi. Lisaks sellele toonitas Milinkevich, et Euroopa riigid võiksid vähendada valgevenelaste jaoks Schengeni viisade maksumust ning seeläbi soodustada valgevenelaste liikumist Euroopas ja teiste riikidega koostöö tegemist. Viimastel andmetel maksab Schengeni riikide ühekordne viisa valgevenelastele 60 eurot.

    Loe edasi...

  • Hiljuti – täpsemalt aga 18. märtsil – möödus 425 aastat päevast, mil siit maisest ilmast lahkus mees, keda XVI sajandi ehk keskaja lõpu Eesti- ja Lätimaa (tookord kokkuvõtlikult Liivimaa) oludes võis pidada üheks suuremaks seiklejaks, aferistiks ja avantüristiks. 
Kogu tema tegevuse vastuolulisusele vaatamata on see mees end Kuressaare (tema elu ajal Arensburg) ajalooannaalidesse jäädvustanud igaveseks ajaks positiivses tähenduses – oli ju tema see, kes segasel ja verisel ajastul (alanud oli Liivi sõda), 1563. aasta 8. mail meie asundusele Riia linnaõiguse andis ja sellest linna tegi. Jutt käib XVI sajandi Taani kuningakoja liikmest hertsog Magnusest – mehest, kes vist ajaloos ainsana on omanud õigust kanda Liivimaa kuninga kõrget tiitlit.

    Ajaloo tähtpäev Seikleja, kes Kuressaarest linna tegi

    Hiljuti – täpsemalt aga 18. märtsil – möödus 425 aastat päevast, mil siit maisest ilmast lahkus mees, keda XVI sajandi ehk keskaja lõpu Eesti- ja Lätimaa (tookord kokkuvõtlikult Liivimaa) oludes võis pidada üheks suuremaks seiklejaks, aferistiks ja avantüristiks. Kogu tema tegevuse vastuolulisusele vaatamata on see mees end Kuressaare (tema elu ajal Arensburg) ajalooannaalidesse jäädvustanud igaveseks ajaks positiivses tähenduses – oli ju tema see, kes segasel ja verisel ajastul (alanud oli Liivi sõda), 1563. aasta 8. mail meie asundusele Riia linnaõiguse andis ja sellest linna tegi. Jutt käib XVI sajandi Taani kuningakoja liikmest hertsog Magnusest – mehest, kes vist ajaloos ainsana on omanud õigust kanda Liivimaa kuninga kõrget tiitlit.

    Loe edasi...

  • Saaremaa looderannikul Kihelkonna vallas asuv ligi 2000 aastat tagasi merest saarena kerkinud 3,6-ruutkilomeetrine Harilaid meelitab oma ürgset loodust imetlema igaüht, kes unikaalset vaatepilti näha tahab. Poolsaarel on omaette vaatamisväärsuseks 1933. aastal kerkinud Kiipsaare tuletorn, mida ka Saaremaa Pisa torniks kutsutakse. Selle unikaalsus seisnebki selles, et ta on viltu vajunud, püüdes pilke kaldast umbes kümne meetri kaugusel vees.

    Harilaid harib loodussõpru

    Saaremaa looderannikul Kihelkonna vallas asuv ligi 2000 aastat tagasi merest saarena kerkinud 3,6-ruutkilomeetrine Harilaid meelitab oma ürgset loodust imetlema igaüht, kes unikaalset vaatepilti näha tahab. Poolsaarel on omaette vaatamisväärsuseks 1933. aastal kerkinud Kiipsaare tuletorn, mida ka Saaremaa Pisa torniks kutsutakse. Selle unikaalsus seisnebki selles, et ta on viltu vajunud, püüdes pilke kaldast umbes kümne meetri kaugusel vees.

    Loe edasi...

  • Meremess on koht, kuhu tulevad kokku kolme sorti inimesed – need, kes juba merel käivad, need, kes seda plaanivad, ja need, kes merele minekust unistavad.

Selleks et merele pääseda, on vaja hankida vastav alus, ehk tsiteerides tuntud komöödiat “Mehed ei nuta”, on esimene ülesanne leida paat. Ja selleks tasub meremessile minna.

    Ülesanne number üks: leida paat

    Meremess on koht, kuhu tulevad kokku kolme sorti inimesed – need, kes juba merel käivad, need, kes seda plaanivad, ja need, kes merele minekust unistavad. Selleks et merele pääseda, on vaja hankida vastav alus, ehk tsiteerides tuntud komöödiat “Mehed ei nuta”, on esimene ülesanne leida paat. Ja selleks tasub meremessile minna.

    Loe edasi...

  • Esmaspäeva hommikuks on märkamatult kaks teatriga täidetud päeva möödunud. Veel viimased etendused ja ongi aeg kokkuvõtete jaoks. Kell pool kaks täitub saal näitlejatega, kõigil silmis helkimas lootus lahkuda siit täna grand prix’-ga.

    Muljeterikas auhinnagala

    Esmaspäeva hommikuks on märkamatult kaks teatriga täidetud päeva möödunud. Veel viimased etendused ja ongi aeg kokkuvõtete jaoks. Kell pool kaks täitub saal näitlejatega, kõigil silmis helkimas lootus lahkuda siit täna grand prix’-ga.

    Loe edasi...

  • Miniteatripäevade esimese päeva sisustasid peamiselt Saaremaa noored näitlejad ja ainult ühe Saaremaa trupi ehk KG Inspira lavalugu kõneles lapse vaatekohast. Kas irooniline või hoopiski taotluslik, et noored tahavad olla täiskasvanud? Või on süüdi hoopiski juhendajad, kes sunnivad lapsi üle lati hüppama? Nii ja naa. Mõnikord andis see päris huvitavaid tulemusi, teinekord aga… 

Eks seda aga oli kuulda ka auväärselt žüriilt, kuhu kuulusid lavastaja Garmen Tabor, näitleja Kersti Kreismann, Eesti Teatri Agentuuri esindaja Monika Läänesaar, teatrimees Jaak Allik, näitleja Andres Raag, näitleja ja lavastaja Ain Mäeots, näitekirjanik Urmas Lennuk, teatritudeng Maarius Pärn, näitleja Aarne Mägi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro. Lisaks suurele žüriile tegutses ka väike, mis sai valitud liisulaulu läbi. Väikest žüriid juhatas Leana Vapper (Krevera).

    Kommentaare kõrvaltvaatajailt, aga mitte teatrikaugeilt (1)

    Miniteatripäevade esimese päeva sisustasid peamiselt Saaremaa noored näitlejad ja ainult ühe Saaremaa trupi ehk KG Inspira lavalugu kõneles lapse vaatekohast. Kas irooniline või hoopiski taotluslik, et noored tahavad olla täiskasvanud? Või on süüdi hoopiski juhendajad, kes sunnivad lapsi üle lati hüppama? Nii ja naa. Mõnikord andis see päris huvitavaid tulemusi, teinekord aga… Eks seda aga oli kuulda ka auväärselt žüriilt, kuhu kuulusid lavastaja Garmen Tabor, näitleja Kersti Kreismann, Eesti Teatri Agentuuri esindaja Monika Läänesaar, teatrimees Jaak Allik, näitleja Andres Raag, näitleja ja lavastaja Ain Mäeots, näitekirjanik Urmas Lennuk, teatritudeng Maarius Pärn, näitleja Aarne Mägi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro. Lisaks suurele žüriile tegutses ka väike, mis sai valitud liisulaulu läbi. Väikest žüriid juhatas Leana Vapper (Krevera).

    Loe edasi...

  • Kaupo Põld (kodanikunimega) ehk isa Andreas on pärit Sõrvest (juured Sõrves, sündinud Sõmeral), sündinud 1967. aasta 30. jaanuaril. Kooliteed alustas Kärla koolis, Kuressaares sai lõpetatud keskkool. Edasi tuli sõjavägi Komimaa pealinnas Sõvtõkaris, kus Andreasest sai polgukomandöri autojuht. 

Seal tutvus ta ka tulevase abikaasa, sakslanna Elviraga, kelle vanemad olid Siberisse küüditatud. Esialgu suheldi vene keeles, kuid Elviral oli tänu klassikaaslastele, keda oli 17 erinevast rahvusest, eesti keel tuttav. “Kui tahad koos minuga elu jätkata, siis tule kaasa, viin su ühe saare peale,” tegi Andreas armeeteenistuse lõppedes Elvirale ettepaneku. Elvira tahtis.

Siis aga hakkas Maarjamaa kohal juba vabadus kumama. Elvira astus kohe Eesti Komitee liikmeks, tänu millele sai Eesti kodakondsuse. Ka eesti keele sai Elvira kiiresti suhu ja eestlaseks ennast peabki. Nüüdseks on peres neli last: kaks vanemat tüdrukut ja nooremad kaksikud poisid.

    Ülestõusmispüha on kirikuelu süda (1)

    Kaupo Põld (kodanikunimega) ehk isa Andreas on pärit Sõrvest (juured Sõrves, sündinud Sõmeral), sündinud 1967. aasta 30. jaanuaril. Kooliteed alustas Kärla koolis, Kuressaares sai lõpetatud keskkool. Edasi tuli sõjavägi Komimaa pealinnas Sõvtõkaris, kus Andreasest sai polgukomandöri autojuht. Seal tutvus ta ka tulevase abikaasa, sakslanna Elviraga, kelle vanemad olid Siberisse küüditatud. Esialgu suheldi vene keeles, kuid Elviral oli tänu klassikaaslastele, keda oli 17 erinevast rahvusest, eesti keel tuttav. “Kui tahad koos minuga elu jätkata, siis tule kaasa, viin su ühe saare peale,” tegi Andreas armeeteenistuse lõppedes Elvirale ettepaneku. Elvira tahtis. Siis aga hakkas Maarjamaa kohal juba vabadus kumama. Elvira astus kohe Eesti Komitee liikmeks, tänu millele sai Eesti kodakondsuse. Ka eesti keele sai Elvira kiiresti suhu ja eestlaseks ennast peabki. Nüüdseks on peres neli last: kaks vanemat tüdrukut ja nooremad kaksikud poisid.

    Loe edasi...

  • On kevadpühad, on ülestõusmispühad, mis kellelegi sobilikum, mis kellelegi armsam. Ehkki tegemist on kirikukalendri pühadega, võib siingi tõmmata paralleele jõuludega – pühade päris ja õige tähendus kipub vajuma unustushõlma.

    Juhkiri: Rõõmsaid pühi! (2)

    On kevadpühad, on ülestõusmispühad, mis kellelegi sobilikum, mis kellelegi armsam. Ehkki tegemist on kirikukalendri pühadega, võib siingi tõmmata paralleele jõuludega – pühade päris ja õige tähendus kipub vajuma unustushõlma.

    Loe edasi...

  • Tänane emotsionaalne avalik debatt küsimuse üle, kas tasub riigi energiaga varustamise kindlust tulevikus siduda tuumatehnoloogia baasil elektritootmisega või mitte, on infotiheduse, argumentide põhjendatuse ja tuumakuse ning seetõttu ka suhtlemisloogika ja argumenteerimistasakaalu osas üllatavalt tasakaalust väljas.

    Tuumadebati tuumatusest

    Tänane emotsionaalne avalik debatt küsimuse üle, kas tasub riigi energiaga varustamise kindlust tulevikus siduda tuumatehnoloogia baasil elektritootmisega või mitte, on infotiheduse, argumentide põhjendatuse ja tuumakuse ning seetõttu ka suhtlemisloogika ja argumenteerimistasakaalu osas üllatavalt tasakaalust väljas.

    Loe edasi...

  • Nüüd on ta siis käes – Eesti tuumariigiks saamise otsustamine. Eks need esimesed valulikud idud olid märgata juba siis, kui hakkasime lätlaste ja leedukatega uurima Ignalinasse uue tuumajaama rajamise ideed. Reaktsioonid olid tormilised juba siis.

    Eesti tuumale – jah! Või Eesti tuumale – ei!?

    Nüüd on ta siis käes – Eesti tuumariigiks saamise otsustamine. Eks need esimesed valulikud idud olid märgata juba siis, kui hakkasime lätlaste ja leedukatega uurima Ignalinasse uue tuumajaama rajamise ideed. Reaktsioonid olid tormilised juba siis.

    Loe edasi...

  • Et õiguskantsleri institutsiooni tegevus jäi okupatsioonieelses Eestis küllaltki lühikeseks ning kuna oli tegemist ka presidendile alluva institutsiooniga, ei ole teateid selle kohta, et toonane õiguskantsler Anton Palvadre oleks oma tööülesannete tõttu Saaremaale sattunud, seega pühendame tänased lehelood Riigikontrolli tegemistele.

    Saaremaal oli oma Riigikontrolli osakond

    Et õiguskantsleri institutsiooni tegevus jäi okupatsioonieelses Eestis küllaltki lühikeseks ning kuna oli tegemist ka presidendile alluva institutsiooniga, ei ole teateid selle kohta, et toonane õiguskantsler Anton Palvadre oleks oma tööülesannete tõttu Saaremaale sattunud, seega pühendame tänased lehelood Riigikontrolli tegemistele.

    Loe edasi...

  • MTÜ Abbro taotleb keskkonnainvesteeringute keskuselt raha amortiseerunud niidumasinate väljavahetamiseks, teostamaks loodushoiutöid poollooduslikel aladel.

    Abrukalased tahavad saarele muretseda uut hooldusinventari

    MTÜ Abbro taotleb keskkonnainvesteeringute keskuselt raha amortiseerunud niidumasinate väljavahetamiseks, teostamaks loodushoiutöid poollooduslikel aladel.

    Loe edasi...

  • Üleeile avati Tallinnas rahvusraamatukogus saarlasest ajakirjaniku ja telemehe Andres Kuuse fotode väljapanek, mis kannab nimetust “Missioon” ja on sündinud dokumentaalfilmide tegemise ajal Afganistanis ja Iraagis.

    Andres Kuuse fotoreportaaž “Missioon” Afganistanist ja Iraagist rahvusraamatukogus

    Üleeile avati Tallinnas rahvusraamatukogus saarlasest ajakirjaniku ja telemehe Andres Kuuse fotode väljapanek, mis kannab nimetust “Missioon” ja on sündinud dokumentaalfilmide tegemise ajal Afganistanis ja Iraagis.

    Loe edasi...

  • Riikliku looduskaitsekeskuse Saare regioon kavatseb Vilsandi saare pärandkoosluste päästmiseks tuua sel kevadel saarele sadu lambaid. 
RLK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles Oma Saarele, et eesmärk on päästa Vilsandile omased rannaniidud ja loopealsed, mis praegu on enamikus halvas seisus.

    Looduskaitse kavatseb Vilsandile tuua sadu lambaid (5)

    Riikliku looduskaitsekeskuse Saare regioon kavatseb Vilsandi saare pärandkoosluste päästmiseks tuua sel kevadel saarele sadu lambaid. RLK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles Oma Saarele, et eesmärk on päästa Vilsandile omased rannaniidud ja loopealsed, mis praegu on enamikus halvas seisus.

    Loe edasi...

  • Jahimeeste juba traditsiooniks kujunenud ehk järjekorras siis kolmas hooaja lõpupidu sai teoks taas kord Tornimäel, maapiirkonna suurimas jahimehi ja nende toredaid kaasasid mahutavas lahke pererahvaga seltsimajas.

    Saarte jahimeeste seltsi liikmed lõpetasid jahihooaja Tornimäel (1)

    Jahimeeste juba traditsiooniks kujunenud ehk järjekorras siis kolmas hooaja lõpupidu sai teoks taas kord Tornimäel, maapiirkonna suurimas jahimehi ja nende toredaid kaasasid mahutavas lahke pererahvaga seltsimajas.

    Loe edasi...

  • Kevadisel pööripäeval laekunud satelliidiandmed näitasid, et Saaremaa must-toonekurgede paar Piia ja Priidu on kodumaale veelgi lähemale jõudnud – Piia asus Türgi idaosas, tema kaasa Priidu aga Jordaanias, mitte kaugel Iisraeli piirist.

    Piia tervitas kevadet Türgis, Priidu aga Jordaanias (3)

    Kevadisel pööripäeval laekunud satelliidiandmed näitasid, et Saaremaa must-toonekurgede paar Piia ja Priidu on kodumaale veelgi lähemale jõudnud – Piia asus Türgi idaosas, tema kaasa Priidu aga Jordaanias, mitte kaugel Iisraeli piirist.

    Loe edasi...

  • Vandaalid hoos

    Krimi (1)

    Vandaalid hoos

    Loe edasi...

1 - 212