Usaldusest (10)

 

Tegelikult on usaldus üks naljakas asi. Kui see ühe hoobi saab, siis ei aita ka kümme paitust – mõra jääb alles. Mis siis juhtub, kui neid pisikesi mõrasid liiga palju saab? Ilma usalduseta ei saa ju ükski asi toimida – ei suhe ega koostöö. /Mihkel Mutt/

Minul on raske usaldada linnapead. Miks? See on toimunud sammhaaval, üks mõra usaldusekarikas teise järel.

Iga volikogu istung algab traditsiooniliselt linnapea esinemisega. See on kiiduväärt uuendus, kuid ettekandes kuuleme tavaliselt vaid õnnestumistest ja kordaminekutest, väga harva probleemidest ja puudustest. Nendest loeme pigem ajalehest, kui kuuleme otseallikast. Mul on tekkinud kahtlused, et linnapea näeb kõike läbi roosade prillide. Igas asutuses ja organisatsioonis tehakse vigu ja on möödalaskmisi.

Kas volikogu liikmeid ei usaldata? On see tahtlik puru silmaajamine, eksitamine või hoopis rahustamine ülioptimistliku pildi loomisega. Volikogu ees ei ole vaja pidada ilukõnesid, siin tuleb rääkida tõtt, rääkida, kuidas asjad tegelikult on. Me oleme kõik valmis koostööks ühise eesmärgi nimel ja see eesmärk seisab raekoja portaalil: Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides.

Pime usaldus viib varem või hiljem arusaamatusteni. Seda on Kuressaare ettevõtjad ja paljud eraisikudki omal nahal tunda saanud läbi Kuressaare ooperipäevade. Inimesed usaldasid ja uskusid. Ettevõtja riski aitas maandada teadmine, et üritust ja selle korraldajat toetas finantsiliselt ja usaldas jõuliselt Kuressaare linnavalitsus koos volikoguga. Kuressaare ooperipäevade olulisuses ei kahtle keegi. Teadmine, et kultuurisündmuste tähtsust ja tasuvust ei mõõdeta rahas, on igale normaalsele inimesele arusaadav.

2007. aasta alguses me veel ei teadnud, et 2006. aastal linna poolt ooperipäevadeks eraldatud toetussumma (150 000 krooni) kasutus on aruandes vildakas ja lõpuni tõestamata. Ma ei tea, kas tänaseks on selgunud, kumba rahastajat – Kuressaare linnavalitsust või EV kultuuriministeeriumi – on ühe ja sama kuludokumendi esitamisega petetud. Linnapea väitel võib see olla inimlik eksitus. Olgu! Ikka juhtub. Aus inimene esitaks pärast eksituse ilmnemist kohe õiged kuludokumendid, et säilitada usaldus.

Linnapea on öelnud, et ta usaldas ooperipäevade korraldajat. Millega küll on seletatav nii suur usaldus ühe ettevõtja vastu? Teised korraldajad peavad tuhande-, kahe- või kolmetuhandekroonist toetust saanuna usalduse nimel küll rohkem vaeva nägema. Õigeaegselt esitatud aruandes peavad nad selle summa kasutamise viimase sendini täpselt tõestama, vastasel korral nende järgmist taotlust lihtsalt ei rahuldata.

Kultuuriprojektide toetuseks on linna eelarves ette nähtud 150 000 krooni, mis enamasti jaguneb 30–40 erineva projekti vahel.

Linnapea ja abilinnapea Argo Kirss, kes on ühtlasi ka SA Kuressaare Ooperipäevad nõukogu esimees, lubas korduvalt nii volikogus, volikogu komisjonides kui ka kohtumistel ettevõtjatega, et 2007. aasta ooperipäevadeks eraldatud raha ei kanta üle enne, kui on kindlalt teada, et sellel aastal ooperipäevad toimuvad.

Aprilli lõpuks oli raha üle kantud ja mitte kuludokumentide alusel, nagu seda enamasti tehakse, vaid ülekandearvel seisis kaks sõna: “lepingu järgi”. Umbes samaks ajaks oli selgemast selgem, et sel aastal ooperipäevi ei tule. Lepingu järgi kuulub aga “toetussumma või selle osa ühe kuu jooksul tagasimaksmisele, kui projekt ei teostunud või toimus vähem etendusi kui kaks” (väljavõte lepingust, p. 2.1.5).

Ooperipäevad pidid toimuma juuli lõpus. Augusti lõpuks ei olnud laekunud ülejäänud raha ega aruannet korraldamiskulude kohta. Linn otsustas ooperipäevade märgi müüki panna. Müüdi seda päris pikalt. Algul miljoniga, siis poole miljoniga. Lõpuks sai linn märgi veerand miljoni eest endale. Ja ongi kõik korras! Ooperipäevade korraldaja ei võlgne linnale enam midagi. Pealegi ei olnud see märgimüük linnale tasuta nagu on väitnud linnapea ja abilinnapea). See läks maksma umbes 27 000 krooni!

Kokkuvõttes: 2007. aasta ooperipäevad, mis ei toimunud, läksid linna maksumaksjale maksma peaaegu 280 000 krooni.

Raha eraldas ooperipäevadeks linnavolikogu. Kas keegi küsis volikogu liikmetelt, kas me oleme nõus vahetama 250 000 krooni reaalset raha mingi väärtusetu märgi vastu? Millisel moel saaks sügavalt võlgades olev Saaremaa Muusikahariduse SA kahjustada 2008. aasta suvel Saaremaa ooperipäevi korraldavat Eesti Kontserti?

Minu usaldus linnapea ja abilinnapea vastu on tugeva hoobi saanud. Kui juba selle ühe probleemi lahendamisel on nii palju valet, vassimist ja antud sõnadest mittekinnipidamist, siis on raske edaspidigi uskuda ja usaldada.