Vabariigi aastapäeva eel teatab statistikaamet, et riigi keskmine palk ületas 12 000 krooni piiri. Seda muidugi ei mainita, miks keskmine palk nii kõrge on ja et seda tõstab teatud valdkonna töötajate 40 000–60 000-kroonine kuupalk.
Kuna presidendi ja riigikogu liikme palk on seotud keskmise palgaga, siis tõuseb nende sissetulek alates märtsist märgatavalt, riigikogulase palk küünib 49 000 ja presidendil 86 000 kroonini. Aga kui palju saab keskmine eestlane tegelikult?
Keskmiste palgaandmetega on alati hea mängida ja neid olulistel hetkedel argumendiks tuua. “Meie valitsuse ajal ületas keskmine palk…”, “Milline majanduskasv meie ajal oli!”, “Meie tõstsime Eesti elanikkonna elatustaset”, “Valige meid tagasi!”.
Esitatud andmed kuupalkade kohta jäävad kahjuks väga päriselu-kaugeks. Eesti riigis teenivad kõige enam pankurid ja riigiametnikud. Haridustöötajate palgad on nendega võrreldes peaaegu kaks korda väiksemad. Hotellitöötajate ja muude teenindajate palgad ei anna ka vabariigi keskmise mõõtu välja.
Ebavõrdsus ühiskonnas süveneb, kuigi arvud näitaksid justkui midagi muud.
Loading ...
Nii ta on. Samas on mul huvitav kogemus tööliste värbamisest. Lehekuulutuse peale tuli soovijaid kohale piisavalt, palgasoove alla 15 000 ei esitanud keegi. Kaubad said kokku tehtud, kohad täidetud ja mõned väljavalitud said ka oma soovitud palgad. Aga nagu ma aru sain, ei olnud kandideerijate seas mitte ühtegi, kes oleks enne kuskil näljapalga peal olnud. Kas need väiksepalgalised, keda peaks tegelikult küllaltki suur mass olema, on siis nii konkurentsivõimetud oma oskuste ja hariduse poolelt, et nad ei julgegi korraliku palgaga kohti jahtida?