Tänane päev möödanikus

Täna üheksakümmend aastat tagasi, 1918. aasta 16. veebruaril sündis maailma kaardile uus riik – Leedu. Õigem oleks öelda, et tegemist oli riigi taassünniga, sest Euroopa ajalooannaalidesse ilmub nimetus “Leedu” esimest korda siis, kui seda mainitakse ühes keskaegses saksa kroonikas. 1236. aastal ühendas praeguse Leedu ala suurvürst ja kuningas Mindaugas (u 1203–1263).

Pärast seda sündmust kasutatakse naabermaade kroonikates üha sagedamini nimetust “Leedu riik”. Kristliku maailma ametliku tunnustuse sai see riik aga alles 6. juulil 1253 – sel päeval Mindaugas krooniti. Pärast tema surma lagunes Leedu riik aga taas.

Leedu ühtsus õnnestus uuesti taastada suurvürst Gediminasel (valitses 1316–1341). Gediminasest sai alguse uus, Gedimiinide dünastia, kelle esindajate valitsemise ajal (1316–1430) muutus Leedu Euroopa üheks suuremaks riigiks.

Leedu ajalugu on märkimisväärne veel ühe fakti poolest – nimelt jäi see riik pikaks ajaks Euroopa ainsaks regiooniks, kus elanikkond säilitas paganausu ega võtnud vastu ristiusku.

Ajaloolased on isegi väitnud, et just tänu leedulaste kangekaelsusele jäi ära ka tänapäeva Läti ja Eesti alade koloniseerimine saksa talupoegadega. Eesti ja Läti olid küll ristiusustatud, kuid neil aladel oli kristliku maailmaga vaid mereühendus, mis oli ka takistuseks sakslaste massilisele sisserändele. Ristiusu võttis Leedu vastu alles 1385. aastal.

1569. aastal moodustasid Leedu ja Poola föderatsiooni (Rzeszpospolita). Föderatsiooni liikmena säilitas Leedu siiski oma suveräänsuse ja tähtsamad riiklikud institutsioonid, sh ka armee ja raha. 1795. aastal lakkas föderatsioon aga olemast ja Leedu alad ühendati Vene keisririigi koosseisu (ajaloos tuntakse seda fakti Poola kolmanda jagamisena).

1918. aasta 16. veebruaril taastas Leedu oma iseseisvuse.

Sama aasta juulis valiti Leedu kuningaks Monaco päritolu Württembergi krahv, kes pidi valitsema hakkama Mindaugas II nime all. Leedule kui kuningriigile tegi aga lõpu Saksamaa kaotus I maailmasõjas. Mõningatel andmetel oli Mindaugas II (teda kutsutakse ka saja päeva valitsejaks) 1918. aasta novembris sunnitud Leedust põgenema ja riigi parlament valis vabariikliku arengutee.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil asus Leedu valitsus Kaunases, kuigi juriidiliselt oli pealinnaks Poola poolt okupeeritud Vilnius. Leedu riigi edasine saatus oli aga väga sarnane Eesti saatusega.

Kolmsada kolmkümmend viis aastat tagasi, 1673. aasta 17. veebruaril etendati Pariisi ühes teatris tuntud komöödiakirjaniku Molière’i (s 1622) näidendit “Ebahaige” (pr k Le Malade Imaginaire). Peaosa mängis autor ise. Etenduse ajal sai ta aga südameataki. Kuulus näitekirjanik suri juba samal päeval. Molière oli tema kirjanduslik pseudonüüm.

Kirjaniku tõeline nimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tänaseni on tuntud tema surematud teosed “Õpetatud naised” (pr k Les Femmes Savantes), “Tartuffe” (Tartuffe ou l’Imposteur), “Misantroop” (Le Misanthrope ou l’Atrabilaire amoureux), “Scapini kelmused” (Les Fourberies de Scapin), “Ihnus” (L’Avare) jt. Ka Eesti teatrilavadel on neid korduvalt mängitud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)