Abruka ehitab

Abruka ehitab

 

Paar nädalat tagasi sai lugejaid teavitatud alanud aasta kultuurisündmustest Abrukal. Täna võime tõdeda, et kultuurisündmuste kõrvale mahub Abruka aastasse teisigi märkimisväärseid sündmusi.
Saarel läheb lahti suuremat sorti ehitamiseks

Vaatame siis, milliste uusehitiste ja rajatiste poolest Abruka rikkamaks saab. Asiseid tegemisi, mis Abrukale tulevikus ainult kasu toovad, tuleb päris mitmeid. Vaieldamatult on Abruka elu ja edasist arengut silmas pidades sündmuseks nr 1 Abruka sadama rekonstrueerimine. Seda nii tööde mahult kui ka maksumuselt. Ilmselge, et nii mahukat ja kallist tööd ei ole taasiseseisvunud Eesti vabariigi aegu Abrukas veel ette võetud.

Kui ilm omapoolseid takistusi ei sea, siis tahetakse töödega algust teha aprillis-mais. Esiotsa võetakse ülesse vana ja lagunenud muul e lainemurdja ja ehitatakse uus, korralik, mis sadamat tuulte ja tormilainete eest kaitseks. Ehitatakse kaugemale ja pikemaks. Selle tulemusena avardub sadama bassein ja muutub turvalisemaks sadamasse sissesõit.

Loomulikult tuuakse tarvilik ehitusmaterjal pargasega kohale Roomassaare sadamast. Saarele on plaanis toimetada ka raskemat tehnikat, mis ehituseks vajalik. Veel plaanitakse sellel aastal maha saada süvendustöödega. Lõplikult peaks sadama rekonstrueerimine Abrukal lõpule jõudma 2009. aastal. Siis peaks toimuma ka pidulik lindilõikamine.

Enne veel tuleb aga läbi viia riigi hange ehitaja leidmiseks. Siis näeme, mis firmat ja milliseid mehi Abrukale sadamat ehitama oodata on. Ka oluline teave. Tuleb ju nendega kõrvu pea paar aastat elada ja toimetada.

Seda, milliseid plusse ja hüvesid uue sadama valmimine Abrukale kaasa toob, on raske alahinnata. Sadam on ju saare visiitkaart, koht, kus saarele saabunu kujundab oma esmase mulje Abrukast. Uue sadama valmimisel saab Kaarma vald juba tõsisemalt rääkida valitsusega Abrukale uue, kaasaegse laeva soetamisest. Korralik sadam loob tõsised eeldused Abruka saare igakülgseks arenguks. Muudab saare atraktiivseks külalistele. Sisendab saareelanikesse optimismi ja kindlustunnet.

Abruka saab mänguväljaku

Sadama ehitajate kõrval kohtab saarel aga juba aprillist alates teisigi ehitusmehi. Mõned päevad tagasi sain Kaarma vallavalitsuselt rõõmustava meili, mille sisu oli järgmine: “Regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon otsustas toetada hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist Kaarma Vallavalitsuse kahte projekti: “Koidu küla aktiviseerimiskeskuse teine etapp” ja “Abruka mänguväljakud”.”

Tõelist meelehead teeb fakt, et leidis heakskiitu ja tunnistati toetuse vääriliseks Abruka mänguväljakute projekt. Projekti maksumuseks on kavandatud 487 196 krooni.

Sellest moodustab toetussumma hasartmängumaksust 410 000 krooni ja Kaarma valla omafinantseering 77 196 krooni.

Projekti raames ehitatakse laste mänguväljak, kuhu mahub meelepäraseid atraktsioone igale vanuseastmele.

Kui uskuda kirjakohta, siis 2.-st kuni 15. eluaastani. Erinevat sorti kiiged, liivakast, keerdpoom, mänguväljakud, istepingid ja veel palju muud.
Lisaks valmivad antud projekti raames veel loodusliku murukattega võrkpalliväljak ja minijalgpalliväljak ning ühe korvilauaga pinnakattega korvpalliväljak ja külakiik. Projekti alguseks on märgitud 15. aprill 2008 ja lõputärminiks 15. juuni 2008.

Kui ehitaja graafikus püsib ja muid ettenägemata takistusi ei tule, siis võib loota, et hiljemalt jaanipäevaks on uued mänguväljakud-liivakastid koos kiikede ja pinkidega valmis, lastel on, kus lustida, ja traditsiooniline jaanijalgpalli lahing saab juba uuel väljakul maha peetud. Igal juhul on projekt tähelepanuvääriv.

Hetkel puudub ju Abrukal selline avalik ruum, kus soovi korral end sportlikult välja elada, samas puudub saarel ka külakeskne mänguplats pisemate saare asukate tarvis.

Lisaks juba mainitud avalikele üldkasutatavatele objektidele jätkub Abrukal ka sellel aastal seda sorti ehitustegevus, mida iga mees oma mätta pealt korraldab ja vajalikuks peab.

Eks seegi ole märk Abruka arengust ja elujõust. Eestlane on kord juba selline, et kui ta kuhugi midagi püsti paneb, siis hakkab ta seda kohta ka omaks pidama, tihtipeale kodukski.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)