Taastuvenergiast veel kord Austrias kogetu põhjal (1)

29. jaanuari Oma Saares avaldatud Muhu valla kommunaalosakonna juhataja Raido Liitmäe loole “Taastuvatest energiaallikatest” ja samas lehenumbris ilmunud EMT hooldustehniku Kalju Eeriku mõtetele samal teemal lisab tänases lehes oma tähelepanekuid alternatiivenergia valdkonnas Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Leo Filippov.

Miks saarlased eelmise aasta lõpus just Austrias taastuvenergiaallikatega tutvumas käisid?
Saare maakond on kaasatud Euroopa Liidu energeetikaprojekti (e4c) partneriks Eestis. Projekti tegevuste raames saime teada ühest väga positiivse arenguga ääremaa piirkonnast, kus on eelisarendatud nn kohalikku energeetikat. See piirkond asub Austrias Burgenlandi maakonnas Güssingi omavalitsuses. Saare maakonna energeetika töögrupp pidas vajalikuks seal kohapeal ära käia, et oma silmaga näha ning käega katsuda ja veenduda lahenduste võimalikkuses.

Güssingi piirkond on viimase 15 aastaga väga edukalt arenenud. Austria ühest ääremaast on saanud Euroopa Liidu kohaliku energeetika näidisala ja õppekeskus.

Güssingi piirkonna arengumudel otsustati rajada kohapeal kasvava biomassi tasakaalustatud ja jätkusuutlikule kasutamisele, kaasates selleks kohalikke inimesi ja ettevõtteid. Kandvaks ideeks on toota kohapeal bioenergia kandjaid, saamaks soojust, elektrit ja mootorikütust.

Praeguseks on saavutatud tase, kus bioelektrit eksporditakse, st müüakse piirkonnast välja. Elektritootmisega kaasnev soojusenergia kasutatakse ära kohaliku ettevõtluse edendamisel. Ärilises mõttes jääb kogu tekkiv kasum oma piirkonda ja see võimaldab juba investeerida kohapeal teistesse ettevõtmistesse, näiteks puhkemajanduse ja turismi valdkonda. Piirkonna elanike arv on tõusuteel, töökohtade arv kasvab ja keskmine haridustase paraneb.

See on väga hea näide sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse, maakonna, riigi, Euroopa Liidu ja ettevõtjate, teadlaste ning investeerijate koostöös ja toetusfondide toel on suudetud luua eeldused arenguks. Güssingi arengumudelis on kõik võimalused ja seosed detailideni läbi mõeldud.

Kui suure osa Burgenlandis vajaminevast energiavajadusest saab taastuvatest energiaallikatest?
Sada protsenti. Sealhulgas on puiduressurss metsamaalt ja rohtne biomass põllumaalt, lisaks päikeseenergia kasutamine. Eripärane on Güssingis see, et mitmetel põhjustel ei kasutata tuuleenergiat. Üheks põhjuseks on see, et piirkond on atraktiivne puhkemajandusele ja turismile ning tuuleparkides nähakse turismipotentsiaali vähendavat tegurit.

Mida meie saaksime Austrias nähtust kasutada – hakkepuitu, biomassi, energiavõsa?
Me saaksime Austria kogemusi täiel määral kasutada. Loomulikult peame tegema energeetilised ümberarvestused vastavalt oma kliimavöötme ja mullastiku tingimustele. Põhimõtteliselt peaks nn Güssingi mudel ka meil kasumiga tööle hakkama. Selleks on vaja asjast huvitatud inimesi ja koostööd erinevate otsustustasandite vahel.

Austerlased ei pea energiavõsa kasvatamist põllumaadel mõttekaks. Energiavõsa kasvatamisega kaasneb liiga palju muid probleeme ja tulemus osutub nigelaks.

Kes võiks selle probleemiga meie maakonnas tegeleda – omavalitsused, eraettevõtted?
Saadud kogemusi saavad kasutada maaomanikud, arendusametnikud ja investeerijad. Austria mõttemalli järgi on maa ja sellel kasvav biomass kohalik põhiressurss, mis loob eeldused kohaliku arengu tagamiseks. Kui toitu, soojust ja elektrit saab toota kohapealsetest taastuvatest ressurssidest, siis on eluks praegu nii kiiresti muutuvas maailmas piisavalt arengueeldusi.

Kas taastuvenergia edendamiseks saab kasutada ka Euroopa Liidu abi?
Euroopa Liit ja Eesti riik teevad jätkuvalt pingutusi, et tõsta elanike energiaalast teadlikkust. Toetatakse uute kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate väljatöötamist, soodustatakse energiasäästu meetmeid, analüüsitakse kohaliku energeetika võimalusi. Selleks kõigeks on vastavad toetusfondid ja meetmekavad olemas, samas kavandatakse uusi. Ka maakonna arengustrateegias on kavandatud hulk olulisi tegevusi, et vähendada maakonna sõltuvust sisseostetavatest energiakandjatest (www.arengukava.ee). On vaja lihtsalt valdkonna vastu huvi tunda ja ennast pakutavate võimalustega kurssi viia.

Reisil osalenud saarlane ja muhulane on oma muljeid OS-i veergudel juba avaldanud. Igaühel on kindlasti oma tähelepanekud, mis üldkokkuvõttes peaksid Saare maakonna arengule tulevikus kasu tooma.
Ilmselt iga õppereisil osaleja nägi ja kuulis endale vajalikku ning kogus mõtteid, et edukamalt oma põhitööl hakkama saada ja anda oma panus positiivsetesse muutustesse koduvallas. Reisil tekkinud arutelude ja kuuldud kommentaaride põhjal võib arvata, et õppereis läks asja ette.

Güssingi piirkonda peaksid vaatama minema ka teiste elualade esindajad. Eelkõige arendajad, talunikud ja turismisektori esindajad.

Saadud kogemustest ja õppereisil nähtust on kavas kokku panna motiveeriv videofilm, tutvustamaks seda, mida Güssingi piirkond huvilistele pakub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)