Inimesest, ettevõtlusest ja statistikast Saare maakonna arengukavas (18)

Saare maakonna arengustrateegia 2020 tööversioon on tänaseks olnud kaante vahel juba mõned head kuud. Kuna allakirjutanu on jõudumööda kaasa aidanud paari lõigu valmimisele nimetatud dokumendis ettevõtluse ja tööhõive töögrupi liikmena, võib tõdeda, et möödunud ajavahemik ongi ehk just paras pisut distantseerunud ja ”erapooletu” arvamuse avaldamiseks.

Ühest küljest tundub terve maakonna arengut määratleva koondi koostamine tänamatu ja võib-olla ka mõttetu üritusena – milleks sõnu ritta seada, kui elu läheb ikka omasoodu.

Teisest küljest on aga läbi ajaloo edukamad olnud just need, kes viitsisid tulevikule mõelda ja nägid võimalusi saabuva mõjutamiseks. Sestap ei tasuks alahinnata ühtegi arengukava, äriplaani või tulevikuvisiooni. Ammugi mitte siis meie endi kodusaarte arengukava aastani 2020.

Olles optimist, olen õppinud hindama skeptikute ja pessimistide arvamusi ja püüan järgnevad mõtted ritta seada unistustest ja soovunelmatest hoidudes. Saare maakonna arengustrateegia 2020 on “rahuldav” ehk teisisõnu minu arvates väärt kena koolipoisi hinnet. Usun, et tegijad ei võta seda etteheitena, sest lisaks nende panusele on märkimisväärne hulk teisi põhjuseid, millest planeerimis- ja arendustegevus sõltub.

Arengustrateegia või äriplaan, nimetatagu seda kuidas tahes, saab olla edukas ainult juhul, kui lisaks möödanikule teatakse hetkeolukorda ehk stardipositsiooni. Kui ei ole selge, kus täpselt ja millises seisundis oleme täna, on küllalt tõenäoline, et niisama astuma hakates ei jõuta soovitud sihtkohta. Ülevaatliku, operatiivse ja võrreldavatel alustel põhineva statistika puudumine Eestis on tõsine Achilleuse kand mitte ainult maavalitsusele ja omavalitsustele arengukavade või planeeringute koostamisel.

Tänast ja tegelikku olukorda kajastava teabe puudumine regionaalsest ettevõtluskeskkonnast on sama suur küsimärk ka ettevõtjatele.
Kõhutunde järgi said äri püsti panna esimesed tühjal turul. Nüüd ei tee mõistlik ettevõtja ühtegi investeeringut enne, kui ei ole kindel, et leiab piisavalt kliente ja töötajaid, ning lisaks sellele tunnetab ka tuge omavalitsuse poolt. Söandan kasutada täpselt samu sõnu ka omavalitsuste ja riigi kohta. Enam ei tohiks ka ükski omavalitsus ega valistusorgan teha ühtegi investeeringut ega viia ellu ühtegi planeeringut enne, kui ei ole kindel, et leiab piisavalt ”kliente” ning kavandatu vastab elanike ja ettevõtjate huvile. Lisaks sellele vajab maavalitsus/omavalitsus samuti tuge valitsuselt, riikliku poliitika või siis Euroopa Liidu poolt. Lugejal piisab vaid meenutada viimatisi vaidlusi bussiliikluse ja lennuraja laiendamise üle või siis omamoodi vägikaikavedu Kuressaare linnastaadioni ümber.

Statistika puudumine on nõrk koht, mis näib esmapilgul tõesti ühendavat avalikku sektorit erasektoriga, kuid tegelikkuses on operatiivse ülevaate puudumine viinud võõrandumisele riigist ja omavalitsustest. Ühed planeerivad asju, mida teised tegelikult ei taha, ja vastupidi.

Suure tõenäosusega oleme kõik mingil hetkel mõelnud: ”Ah milleks seda maavalitsust/vallavalitsust/linnavalitsust vaja on!” või siis ”Oh, kellele neid kortereid ja hotelle tarvis on, tahaks hoopis avarat randa või mänguväljakut!”. Vastuse ütleme aga seejuures ise juba välja seda tõenäoliselt adumata. Maavalitsust/vallavalitsust/linnavalitsust on vaja selleks, et teha selgeks inimeste vajadused ja soovid ning leida võimalused nende rahuldamiseks. Lisaks sellele ootavad ettevõtjad piisavat infot, mõistlikke otsuseid ja konkreetseid mängureegleid investeeringute teostamiseks.

Inimesed omakorda ootavad investeeringuid, et saada võimalus tööks. Kõigil on kõiki vaja! Või äkki on siiski mõni neist osapooltest olulisem kui teised?
On. Inimene. Õigemini inimesed. Inimesed, kes elavad maakonnas, vallas või linnas. Kui neid ei ole, siis ei ole omavalitsust ega maakonda. Kui inimesi ei ole, siis ei ole ka ettevõtteid ja investeeringuid. Seega erinevad maakonna/omavalitsuse arengustrateegia eesmärgid sarnastele hädadele vaatamata oluliselt ettevõtja äriplaani sihtidest. Arengustrateegia PEAB keskenduma inimestele, sest ilma nendeta pole ükski visioon jätkusuutlik.
Siinkohal ongi paras aeg pöörduda tagasi kirjatüki algusesse, kus väitsin, et Saare maakonna arengustrateegia 2020 on ”rahuldav”.

Ülevaatliku regionaalse statistika puudumine on üks välistest mõjuritest, mis takistab maakondlikku töödokumenti paremini hindamast. Hea või väga hea hinnangu saab arengustrateegiale anda alles siis, kui kõikide valdkondade baasinfo katab sama ajavahemikku ning on ka omavahel võrreldav.

Saare maakonna arengustrateegiat 2020 lugedes tundub teadmatus ja määramatus valitsevat olulisemas valdkonnas – rahvastikus. Tõik, mis teeb küllalt ettevaatlikuks. Tunnistan, et võin siinkohal eksida, kuid minule teadaolevalt puudub usaldusväärne ülevaade sellest, kui palju elanikke Saare maakonnas ikkagi on. Teisisõnu puudub ülevaade regiooni peamisest ressursist, sest olgem ausad, muid tänapäeva mõistes “mõõdetavaid väärtusi” siin maanurgas palju pole.

Objektiivse ja täpse (mitte hinnangulise!) ülevaate saamine Saare maakonna demograafilisest olukorrast, tööealisest elanikkonnast, elanike haridustasemest, iibest ja rändest, mujal tööl käivatest inimestest ja kõigest sellega seonduvast peaks saama maavalitususe kindlaks prioriteediks.

Küsite, miks? Kui kavandatavad arengustrateegiad ei arvesta maakonna ega Eesti demograafia karmi reaalsusega, võib tekkida ahelreaktsioon, mida püüan kirjeldada järgmise lihtsustatud konstruktsiooniga:
Omavalitsus näeb planeeringus lisaks olemasolevatele ette kolm uut spa-hotelli ja 150 töökohta, maavalitsus kooskõlastab planeeringu, sest tööhõiveametis on kirjas 300 töötut. Investorid ehitavad ja asuvad töötajaid otsima. Õige pea selgub, et 300-st töötust sobib hotellidesse tööle ainult 30.

Kust võtta ülejäänud 120? Olemasolevatest hotellidest? Elektroonikatööstusest? Põllumajandusest?
Vahet pole. Ükskõik, millisest majandusharust puuduv tööjõud üles ostetakse, kaotajaks jäävad kõik osapooled.
Siit-sealt kokkuotsitud töötajad ei taga aga hotelliteenuse piisavat kvaliteeti – külastajaid ei tule ja äriplaan läheb vett vedama. Sama juhtub ka juba olemasolevate hotellidega, kust osa töötajaid üles osteti ning kellel tuli samuti kuskilt uued inimesed leida.

Elektroonikatööstus kaotas hotellidele 60 töötajat ja pidi üles ütlema senised kliendid, sest ei suutnud enam tellimusi täita. Maapiirkondadest tuli linna hotelli tööle 60 noort koos peredega. Tänu sellele suleti 2 lasteaeda ja 1 algkool… Tagsiteed aga enam pole, sest hotellides ebaõnnestunud elektroonikutel pole enam kuskile minna, maalt tulnud noored jäävad linna juhutöödele või lahkuvad üldse maakonnast, sest juured said juba lahti rebitud…

Ulme? Ei ole. Väheneva rahvaarvuga regiooni reaalsus. Tahame või mitte – turg ei ole ammu enam tühi ja kõik on jagatud. Kui võtad kuskilt tüki endale, siis keegi kaotab. Ahelreaktsiooni ei osanud kahjuks ette näha ka nn varjatud haldusreformi elluviijad. Riigiametite maakondlike üksuste kaotamine, regioonidesse koondamine ja igasugune muu tsentraliseerimine on möödunud kümnendi otsustest suure tõenäosusega enim mõjutanud Saare maakonna tööjõu ja rahvastiku liikumist. Kui juba riik ei huvitu elukvaliteedi ja tööhõive säilitamisest regioonides, miks peaks siis ettevõtja seda tegema?

Kokkuvõtteks. Lähimal kümnendil kahaneb Saare maakonna rahvaarv jätkuvalt, tahame seda või mitte. See on trend, mille pööramiseks peab lahendusi pakkuma just maakonna arengustrateegia. Lahendusi saab aga pakkuda alles siis, kui on selge täpne diagnoos tänase seisu kohta – loeme üle, kui palju meid on ja kes me oleme. Siis vaatame, milliste Saare maakonna arengustrateegia 2020 sihtide elluviimiseks meil üldse inimesi jätkub.

Kätte hakkab jõudma aeg, kus maavalitsusel/omavalitsustel tuleb õppida arendama ka läbi “arendamise piiramise” ning see aeg tuleb pea vääramatult. Sellega seoses tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. Uusi tulijaid tuleb toetada endiselt, kuid kindlasti mitte vanade olijate arvelt. Vastasel juhtudel saetakse oksa, kus ise istutakse.

Villu Vatsfeld

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)