Ümbrikupalk piirab laenuvõimalusi (3)

Panga jaoks on laenuandmisel üheks põhiliseks eelduseks võimalus veenduda, et kliendil on piisavalt sissetulekuid ning tema rahaliste kohustuste täitmine seeläbi tagatud. Seega peavad krediitkaarti või kodulaenu taotlevad kliendid arvestama ka sellega, et nende jaoks vastuvõetavate ja paindlike krediiditingimuste saamiseks on tingimata vaja oma sissetulekuid reaalselt tõendada.

Et mitteametlik sissetulek makstakse töötajale enamasti sularahas, ei ole selle regulaar-sus panga jaoks kuidagi tõestatav. Mitteametlikult palka saavad inimesed seega oma tegelikke sissetulekuid üldjuhul panga jaoks tõendada ei suuda ning selline sissetulek piirab selgelt laenusaamise võimalusi.

Kui näiteks ehitaja Mati saab 10 000-kroonist ametlikku netopalka, ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 5000 krooni ametlikku töötasu, millele lisandub 5000 krooni ümbrikus, on mõlema mehe sissetulekud ju tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 5000 krooni. Sellest aga ei piisa kodulaenu taotlemiseks.

See, kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab, nagu öeldud, tõenäosust, et laenutaotlus üldse rahuldatakse. Teiseks mõjutab ametlikult tõestatud sissetuleku suurus ka seda, millise intressimääraga on võimalik laenu võtta ja kui suur saab olla võimalik laenusumma. Samuti sõltub sissetulekust osalt nõutava omafinantseeringu määr.

Näiteks saab Mati taotleda ilmselt soodsama intressiga väikelaenu kui Kalle, ka antakse talle laenu suuremas summas. Ka krediitkaardi kasutuslimiit võiks Matil kindlasti olla suurem, sest pangale teadaolevalt on ka tema sissetulek poole suurem.

Laenulepingu sõlmimine tõendamata ümbrikupalga alusel oleks riskantne nii panga kui ka kliendi enda jaoks. Pank reeglina riskantseid ja maandamata tehinguid tegema ei kipu.

Kliendi jaoks seisneb risk selles, et kui ta peaks mingil põhjusel tööst ilma jääma või näiteks lapsehoolduspuhkusele jääma, kaob kohe ka sissetulek, kuna sotsiaalsed garantiid, mida riik pakub neile töötajatele, kelle palgalt riigimaksud makstud saavad, ümbrikupalga saajatele ei laiene.

See tähendab, et osaliselt või täiel määral ümbrikupalka saanu ei saa töötuskindlustuse ega ajutise töövõimetuse hüvitist, samuti ei maksta talle vanemahüvitist ja tema tervisekindlustus lõpeb koos töölepinguga. Ka ei saa ümbrikupalka saanud töötaja koondamishüvitist. Samuti koguneb osalt või täielikult ümbrikupalka saaja kontole vähem pensioniraha – iga töötaja palgast läheb teise pensionisambasse 2 protsenti brutopalgast, millele riik lisab omalt poolt 4 protsenti. Seda aga ainult ametlikult makstud palgalt.

Seega – ehkki mõlemad mehed teenivad praegu ühepalju, kindlustab Mati oma tulevikku Kallest oluliselt paremini. Kõigi nende hüvitiste puudumine mõjutab inimese usaldusväärsust ka panga silmis. Ametliku sissetuleku puhul oleks need hüved inimesele garanteeritud ning see annaks suurema kindluse, et uue töökoha leidmiseni suudab inimene muuhulgas ka panga ees oma rahalisi kohustusi täita.

Seega tuleks oma tööandjalt nõuda ausat palgamaksmist. Sellest sõltuvad ühelt poolt võimalused kasutada seadustega pakutavaid sotsiaalseid hüvesid ning teisalt ka võimalused oma pere ja enda heaolu krediidivõimaluste abil suurendada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)