Saarte Liinid panustab parvlaevasadamate arengusse

Saarte Liinid panustab parvlaevasadamate arengusse

 

Aktsiaseltsi Saarte Liinid lõplikult valminud ja kinnitatud arengukava aastateks 2007–2013 näeb peaasjalikult ette saartevahelise parvlaevaliiklusega seotud sadamate arendamist. Selleks läheb kasutusse 480 miljonit krooni Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist hangitud raha.

Seoses uute parvlaevade liinile tulekuga aastatel 2009–2011 tahab Saarte Liinid teha mahukaid laiendus- ja renoveerimistöid Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamates. Selleks on plaanitud 480 miljonit krooni.
Lisaks kavatsetakse üles ehitada ka Piirissaare ja Laaksaare sadamad ning teha rekonstrueerimistöid mitmes teises väikesadamas. Kokku näeb investeeringutekava aastani 2013 ette rahalisi vahendeid 931 miljoni krooni ulatuses.

Uued parvlaevad nõuavad oma

Aastatel 2009–2011 toob AS Väinamere Liinid nii Heltermaa–Rohuküla kui ka Kuivastu–Virtsu liinile uued, suurema mahutavuse ja võimsusega parvlaevad. Seetõttu on ka AS-i Saarte Liinid investeeringute põhimaht suunatud just nende sadamate arenguks. Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul kulutatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist laekuv 480 miljonit krooni nõukogu poolt kinnitatud pingerea alusel, kuhu on paigutatud neljas suurimas parvlaevasadamas tehtavad tööd. Tammlehe kinnitusel ei ole nimekiri suletud, vaid sõltub suuresti hangetest ja töökuludest, mistõttu võivad tööde mahud muutuda.

Kuivastu saab väikelaevasadama

Peamised tööd parvlaevasadamates peavad Kuivastu ja Virtsu sadamas tehtud saama aastaks 2011. Hiiumaa ja mandri vahelist liini teenindavates sadamates veelgi varem, suurem laev tuleb seal liinile juba 2009. aastal. Tammlehe sõnul on Väinamere Liinid endale eesmärgiks seadnud võimalikult kiire reisijate ja sõidukite maha- ja pealelaadimise.

Juba praegu kitsaks jäänud ooteala laiendatakse, osaliselt mereala arvelt.
“Mõte on selles, et kui tuleb suur laev sisse, mis mahutab 160–170 autot, siis oleks need autod juba seal ootevalmis, piletid ostetud. Kui laev tuleb sisse, siis kohe autod maha ja uued peale. Laevakompanii ise tahab seda kõike teha 5 minutiga, aga vaatame, kuidas see minema hakkab,” kirjeldas Saarte Liinide juhatuse esimees tulevikuvisiooni.

Otseselt on suurema laeva tulekuga seotud kai nr 1 ehitamine laeva vajadustele vastavaks. Kuivastu kulukaim uuendus on väikelaevakai ehitamine sadama lõunapoolsesse ossa. Kuivastu sadamas on suurimate töödena ette nähtud kai nr 3 ehitamine püsikaiks.” See tehakse korda, nii et Kuivastusse jääb ka kolm laevakohta parvlaevadele,” seletas Tammleht.
Kuivastu sadamasse investeeritakse aastani 2013 kokku 141 miljonit krooni.

Lisaks Saarte Liinide poolsele investeeringule laiendab maanteeamet ka sadamasse suunduvat teed, nii nagu tehti seda eelmisel aastal Virtsus. “Meie palvel rekonstrueeris maanteeamet tee möödunud aastal Virtsus ja tuleval aastal teeb ta sama Kuivastus meie territooriumist kuni Pädaste ristini,” märkis Tammleht.

Virtsus lüüakse lahku reisijad ja kaup

Kuivastu vastassadama Virtsu mahukaim töö on täiesti uue kai rajamine kaubaveoks. Tammlehe sõnul on Virtsu sadamat läbiv killustikuvedu ettevõttele oluline sissetulekuallikas, kuid praegu kasutatakse selleks reisijate kaid. Uus kaubakai tuleb sadama lõunapoolsesse ossa.
Sarnaselt Kuivastule tuleb rekonstrueerida praegune reisijatekai nr 1, et tagada uuele parvlaevale vajalikud tingimused.

Mahukad ümberehitustööd puudutavad ka Virtsu sadamahoonet, mille ümberehitamisest tuleneva mahu vähenemisega saab ruumi juurde sõiduautode ooteala. Samuti rajatakse sadamahoone juurde tasuline parkla. “Juba praegu on palju inimesi, kes jätavad oma autod Virtsu sadamasse ja lähevad jalgsi praami peale, sest Kuivastus on keegi vastas,” ütles Tammleht. “Neil peab olema kindlus, et see auto võib seal seista, et see oleks valvatud ja keegi seda ära ei varastaks.”

Virtsu sadama investeeringute maht ületab naabersadama oma pea 60 miljoni krooniga.

Väikesadamad pidevas arengus

Tammlehe sõnul tuleb jätkuvalt arendada ka väikesadamaid, kuigi paljud neist töötavad kahjumlikult. Siinkohal tulebki oluliselt välja Saarte Liinide roll riigi regionaalpoliitikas, miskaudu tagatakse elanikele sadamate korrashoiu ja ehitamise läbi ühendus saartega.

Suurim tähelepanu on Tammlehe sõnul pööratud kaks aastat tagasi Saarte Liinide alluvusse tulnud Peipsi järve Piirissaare sadama ja selle vastassadama Laaksaare arendamisele, kuhu paigutatakse investeeringuina 20 miljoni krooni ulatuses Euroopa regionaalarengu fondist saadud vahendeid. Samuti on lähiaastatel plaanis Abruka sadama rekonstrueerimine, samuti Sviby, Kihnu ja Manilaiu sadama ulatuslikumad remonditööd.

Ants Tammlehe kinnitusel on arenguid oodata ka mitmetes teistes sadamates. Räägitud on Roomassaare sadama veetee süvendamisest, mis oleks vajalik kruiisilaevade sissesõiduks sadamasse. Sellekohased uuringud käivitatakse lähiaastatel. Jätkuvalt arendatakse ka Roomassaare sadama jahisadamat, mis on kujunemas Eesti üheks olulisemaks avamerepurjetamise sadamaks.

Räägitud on ka Saaremaa Sadama ületulekust AS-lt Tallinna Sadam AS-le Saarte Liinid. Sellekohastest arengutest on Tammlehe sõnul veel vara rääkida, kuid plaani teostumine on Tammlehe sõnul võimalik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 86 korda, sh täna 1)