Arengukavast mitme kandi pealt (2)

Arengukavast mitme kandi pealt

 

Maakonna arengukava on üldisi raame ja sihte seadev dokument. Kohaliku omavalitsuse arengukava seab suunad valla või linna jaoks. Mõlemad peavad üksteisega arvestama.Teine oluline dokument iga piirkonna jaoks on üldplaneering. Kui arengukava seab suunad ja sihid, siis planeeringuga määratakse, kuhu miski tegelikult looduses tuleb. Kihelkonna valla üldplaneeringu koostamisega oleme poole peal ja loodetavasti saab see sügiseks ka kooskõlastusringi järel vastu võetud. Milleks neid, küllalt palju tööd nõudvaid dokumente, vaja on?

Kui arengukava ja planeering puuduvad, siis on kohalikus omavalitsuses juhtimine eelkõige vallavanemast sõltuv.

Vallavanem ei juhi valda, tema on tööriist valla juhtimiseks. Valda juhib rahvas, eelkõige volikogu kaudu, kellele on antud hääled ja seega ka volitus. Nii arengukava kui ka üldplaneeringu kinnitab volikogu. Vallaametnikud, vallavanem sealhulgas, peavad neist dokumentidest lähtuma nii arengut kui planeeringut puudutavates otsustes. Selline lähenemine kindlustab ka järjepidevuse.

Elada külas või põllul

Valla planeering peaks arvestama ajalooliselt väljakujunenuga. Küll on meil ehitatud uusasumeid metsade vahele ja põldudele. See nõuab uute kommunikatsioonitrasside ja uute teede rajamist. Kasutuseta jäävad aga vanad teed.

Uusasumit ehitama hakkav kinnisvaraarendaja võib küll öelda, et tema ehitab ja vallalt mingit toetust ei vaja. Mõne aasta pärast aga on vaja uutel teedel lund lükata, elektri- ja sideliine korras hoida jne. Samas tahavad endiselt hoolt ka vanemad teed ja liinid. Planeeringut tehes peaks arvestama, et mõistlik on kõigepealt ära kasutada see, mis meil juba olemas on.

Tõsi, maaomanik võib tahta ikkagi just tema omanduses oleva põllu peale ehitada. Valla üldplaneering näitab aga ikkagi piirid – siin on põld, siin mets, siin park ja siin küla, kus ehitamiseks ja hiljem elamiseks kõige paremad eeldused.

Ikka vahel arvatakse, et kes toob suurema kommikarbi, see saab loa, ja väiksema kommikarbi tooja ei saa. Planeering paneb asjad paika ja vaidlused on välistatud. Töö, mis praegu dokumentide kallal tehakse, hoiab hiljem ära mitmeid probleeme.

Regionaalpoliitikast

Liberaalse turumajanduse põhimõtete rakendamine kõigis eluvaldkondades, sealhulgas regionaalpoliitikas, võib meid viia selleni, et inimesed elavad Tallinnas, mõni võib-olla ka Tartus ja kogu ülejäänud Eestimaa on tühi. Regionaalse arenguga tuleb arvestada nii riigi, maakonna kui ka valla tasandil. Regionaalset arengut suunavaid-toetavaid võimalusi on mitmeid.

Viimaste aastate väga hea regionaalpoliitiline näide on Saaremaa uue sadama ehitamine. Algusest peale on kõigile selge olnud, et tegemist pole äriprojektiga, mis end 10 aasta jooksul ära tasub. Väide, et Saaremaa on tupik, pole eales tõele vastanud. Saared on alati olnud need kohad, kust meritsi vabalt liigutud igale poole – kuni Ameerika ja Austraaliani välja. Meil on täna lennuväli, mis oma ühenduste hulga poolest Euroopa linnadega Tallinna järel teine lennuväli riigis.

Saaremaa on arenenud väga kiiresti, kiiremini kui paljud teised Eesti piirkonnad. Pean siin põhjuseks just merest ja liikumisvõimalustest tingitud saarlaste avatust. Saaremaal ei tule mets või mägi vaatele ette ja silmapiir on avatud.

Täna on meil Saaremaa sadam, meil on hea lennuväli, väinaliiklus on hoopis uue kvaliteediga kui varem, meil on teater, meil on oma kõrgkool TTÜ Kuressaare kolledži näol. Seda on enam kui paljudes teistes maakondades.

Turism ja majandus

Turism sobib saartele. Tõsi, meil on ka vedanud, kas või sellega, et Kuressaare linnus on ainsana naaberriikide tolleaegsetest linnustest nii hästi säilinud või et meteoriit paar tuhat aastat tagasi just Kaali kukkus. Aga see ei tähenda, et me saaksime hakkama oma majandust ainult turismile toetades.

Sama oluline on tootmine. On selge, et suurtootmine Saaremaale ei sobi. Tänaseks hakkab jälle kosuma Läätsa kalatööstus, kus töödeldakse kilu ja puhastatakse krevette. Maal on sobivaid kohti, kuhu väiksem tööstus hästi sobib ja kus praegu saaks ka veel töökäsi.

See, et me pole suutnud tootmise tulekut maapiirkondadesse piisavalt soodustada, on täna meie nõrkuseks. Tingimused peavad olema atraktiivsed ja soodsad, et erakapital tootmise püsti paneks ja inimesed kodu lähedal tööd saaksid.

Haldusreformist

Viimastel aastatel haldusreformist enam ei räägita. Vaatan teinekord kadedusega Kaarma valla poole, kus on enam inimesi kui mujal, kes saavad ette võtta suuri projekte, sisse osta teavet ja oskust, teha asju, mis teistele üle jõu käivad. Kuigi valdade ühinemine on vabatahtlik ja kokku minnakse ikkagi ühise huvi alusel, peaks seda teemat enam käsitlema ja sellest rääkima. Mõnesaja inimesega vald ei suuda üleval pidada kooli, et anda heal tasemel kohustuslikku põhiharidust.

Haldusreform on kahetasandiline. Olen maakonna pooldaja ja pean maakonna tasandit ülioluliseks. Kui praegu on maavanem riigi poolt ametisse määratav ja n-ö riigi käepikendus kohapeal, siis tegelikult ajavad kõik maavanemad ikkagi maakonna asja riigi juures. Sisu poolt vaadates oleks õigem, kui maavanem oleks kohapealt valitud, siis oleksid mandaat ja tegelikud tegevused enam kooskõlas.

Saaremaal on vedanud – meie tugev identiteet – saarlaseks olemine – on tunda ja tuntud ka mujal. Meil on head eeldused suhtlemiseks naaberriikidega.

Meil on kohapeal tugevad gümnaasiumid, hea kutsekool, oma kõrgkool, oma teater. Meil on, mille pealt edasi areneda. Saarlane olla on ikka uhke küll.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)