Kuna minu kodu on sellises Saaremaa vallas, kus prügisorteerimist veel ei nõuta, pole ma ka pidanud erinevat värvi konteinerite asukohta tuvastama ega koduses majapidamises olmejäätmeid sorteerima. Küll olen aga kõrvalt jälginud linnakodanike muret, sest minu meelest oleme me oma süsteemi keerukusega ette jõudnud isegi Brüsselist.
Nimelt on Euroopa Liidu pealinnas prügimajandus korraldatud minu arvates väga inimsõbralikult. Linnaosade vahel on ära jagatud päevad, millal kusagilt kas siis paberit-pappi, biojäätmeid, pakendeid või üldist prügi ära viiakse. Kodanik paneb olmejäätmed eri värvi prügikottidesse (valge – üldine, kollane – paber-papp, roheline – biojäätmed, sinine – pakendid).
Kilekotid tõstetakse õhtul ukse taha tänavale ning prügiauto korjab need siis möödaminnes ära. Vaid klaastaara ja vanad riided (!) peab kodanik ise konteineritesse viima.
Prügikotte müüakse seal igas suuremas poes (kus toidu kõrval ka esmatarbekaup) ning jäätmemajanduse eest vastutab nagu meilgi kohalik omavalitsus.
Nii lihtne ja loogiline. Muide, kui kedagi huvitab, saab vaadata Brüsseli prügimajanduse koduleheküljelt http://www.bruxelles-proprete.be (lehekülg on küll prantsus- ja flaamikeelne). Seal on kirjas, kuidas prügi sorteerida ning millal vastavat värvi prügikotid tänavale jätta.
Loading ...
hästi kummaline on tegelt meie arusaam loodushoiust, et elanikud oma olmeprügiga saastavad loodust! olge päris rahulikud, see on köömes selle körval, mida teevad suured keemiakombinaadid ja tehased!
nüüd hakkab keegi kindlasti kohe seda prügisorteerimist õigustama, et hakkame ikka väikesest asjadest peale, oleme teadlikud jne jne… jään oma seiskuha juurde, et las prügi sorteerivad prügifirmad, mitte aga kodanikud!
mul on siiski väga väike köök ja väga väga palju prügi koguneb, sest pere on suur. ma ei kavatse igatahes endale kööki prügisorteerimisjaama asutada, seepärast kogun ikka kõik kenasti ühte suurde prügikotti ja selle viin ilusti prügikonteinerisse. me maksame kõik prügiveo eest, minumeelest see kallines nüüd veelgi ja ma ei saa aru, miks ma peaksin veel midagi sorteerima?!
arvan, et inimesed, kes ka toidujäätmeid täis prügi on nõus sorteerima, teeksid sed mitte väikse palga eest. me lihtsalt ei leia tööjõudu.
No ei ole ilus vaadata neid kotte seal teede ääres. Ja propageerida, et küll on ikka tore igal perel eraldi jäätmeid prügikottidesse oma maja ette panna – no kuulge, kas teate üldse kui palju kilekotte iga päev maailmas ära visatakse? Palju loodussäästlikum on viia ikka klaas klaasikonteineritesse ja kotid, milles neid on transporditud koju tagasi – järgnevateks kasutusteks. Ja biolagunevaid jäätmeid saab iga majaomanik, ka linnas, ise komposteerida. Igal juhul mitte kilekottides kuhugi kokku korjata. Muidu oleme lõpuks nagu ameeriklased, kes ka lehed pargist kokku riisuvad ja siis prügikottides prügimäele viivad. Siinjuures soovitan lugeda Epp Petrone raamatut “Roheliseks kasvamine”. Eriti hoolega soovitan lugeda selle artikli autoril.
Tsiteerin: //Kuna minu kodu on sellises Saaremaa vallas, kus prügisorteerimist veel ei nõuta, pole ma ka pidanud erinevat värvi konteinerite asukohta tuvastama ega koduses majapidamises olmejäätmeid sorteerima//
Tule taevas appi! Et prügi peab siis sellepärast sorteerima, et seda nüüd nõutakse? Ja artikli autor ei pea, sest teie vallas ei nõuta? Kliima soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest olete midagi kuulnud? Iga normaalne mõistusega inimene sorteerib juba ammu prügi – ilma igasuguse käskimise ja seaduseta, sest mõtlev inimene saab aru, et kui ei sorteeri, siis saastab loodust. Mina sorteerin, komposteerin ja taaskasutan juba aastaid ja ei võta poes pidevalt uusi kilekotte, vaid kasutan vanu uuesti kuni need ribadeks või hoopis riidekotti. Inimesed võiksid ikka ise ka mõelda, kuidas loodussäästlikumalt elada, mitte propageerida ajaleheveergudel prügikottide kasutamist. Las see Brüssel teeb, mida tahab euroliidu maksumaksjate rahade eest, olgem meie siin vähemalt targemad!
mina jällegi elan kortermajas, täpsemalt siis korteriühistus. siin on asjad veits keerukamad, nimelt pole kuhugi kompostihunnikut rajada, samuti pole mul imepisikeses köögis kohta kuhu ma paigutaks kolm prügikotti, sest kuidas ma siis muidu seda prügi sorteeriks?minumeelest peaks selle töö ära tegema prügi sorteerimise firma, hulk inimesi saaks seal tööd, mina oma kiire elutempo juures ei jõuagi tegeleda sellega, et ain a nuputan, kuhu oma mingit prügi paigutada, panen ikka nii toidujäätmed kui kilekotid kui muud pakendid ühte prügikotti, loomulikult patareisid ja muud sellist ohtlikku, samuti klaastaarat ei viska prügiga segamini, nii teadlik olen küll!
Me ei saa võtta ühte linna eeskujuks, sest umbes sarnane süsteem ei töödanud Napolis( http://bp1.blogger.com/_a7DtH7u-v8Q/RlWQq347CSI/AAAAAAAAAFw/hP7w7iVcz3Y/s1600-h/napoli5.jpg) Kodus peaks sorteerima vähemalt biolagunevad ja muud jäätmed eraldi, sest hetkel ei leidu just eriti palju inimesi, kes oleksid nõus erilises pasas tööd tegema. Kui aga toidujäätmeid muu sodi sees poleks, oleks sorteerimine prügifirmades veel mõeldavgi. Korteriühistutel pole vaja biojäätmete kogumiseks muud, kui vaid üht korralikku konteinerit, mida prügifirma tühjendab. meie väikeste köökide kurtjatele niipalju, et ei pea ju koguma suuri koguseid, niikuinii käiakse iga päev õues ja see lisa 20m käia prügikotiga teeb pigem head kui halba, samuti ei võta see üle paari minuti aega.
Nii väikest kööki pole olemas, kuhu ei mahuks laua alla või valamukappi max 5 l kaanega plastmassämber, kuhu biolagunevaid jäätmeid(ka kohvifiltrid koos kohviga) panna. Ja pakendid surutakse kokku, nii et neid mahub ikka väga palju ühte tavalisse prügikasti. Need ongi peamised jäätmed, mis üldse tekivad. Sellise prügi jaoks, mida pakendi kasti panna ei saa, võid näiteks wc-sse panna eraldi prügikasti. Sinna siis viid ka nipet-näpet muud, mis pakend ei ole, aga seda ei teki tõesti palju. Ja pabereid/ajalehti võid koguda kirjutuslaua alla virna või kuhugi mujale kapi vahele. Asi algab siiski inimeste teadlikkusest ja sisemisest haritusest. Me kas saame aru, miks meil üldse sorteerida on vaja või siis ei saa. Loodushoidlik elu algab väikestest asjadest ja kui vajalikke konteinereid pole, tuleb neid omavalitsustelt nõuda – see on teie õigus.