Tuult külvad, tormi lõikad! (1)

Tuult külvad, tormi lõikad!

 

Tavaliselt tehakse lõppevast aastast kokkuvõtteid vana aasta viimastel tundidel. Kuid ka uue aasta esimesel kuul pole tagasivaateks eelmisele aastale veel lootusetult hilja. 2007. aasta olulisemateks märksõnadeks olid kahtlemata riigikogu valimised ja uue valitsuse ametisse astumine.

Rahva lootused olid seoses võimuvahetusega suured. Alati oodatakse ju uuelt enamat kui eelmiselt. Kas uutel juhtidel on õnnestunud valijate ootusi täita, on juba iga inimese isikliku arusaama ja hinnangu küsimus. Ka saarlased on esindatud nii parlamendis kui valitsuses, millega on kaasnenud kohustus hea seista Saaremaa arengu eest ja sellele kaasa aidata.

Murranguline 2007. aasta

2007. aasta oli mitmeski mõttes murranguline just siseturvalisuse valdkonnas. Esimest korda sai teoks siseturvalisuse töötajate sisuline palgatõus, mis ületas kogu valdkonnas keskmiselt 20% piiri. Taoline hüppeline kasv on ajalooliselt kõrgeim pärast taasiseseisvumist ning positiivset trendi näitab selles osas ka 2008. aastal jätkuv suund.

Hea meel on tõdeda, et väärilisemat palka oma töö eest on hakanud saama ka Saaremaa pääste-, politsei- ja piirivalveametnikud. Positiivne on seegi, et pikka aega arutlusel olnud uue politsei- ja päästehoone ehitus Kuressaares astus eelmisel aastal selle plaani realiseerumisele sammu lähemale.

Vana päästehoone lammutati ja päästjad viidi avariipinnale, et niimoodi kindlustada uue hoone ehitus. Hoone lammutamine oli minu jaoks toona veel siseministrina ainuke võimalik garantii uue ehitamisele, sest paraku kipuvad valitsuste vahetumisega muutuma ka eelmiste ministrite seatud eesmärgid. Siseministeerium on lubanud saarlastele uue hoone üle anda 2009. aasta teisel poolel.

Uus agar maavanem

Saarlaste kiituseks tuleb öelda, et saarlased on maakonna arendamisel teinud eelmisel aastal tublit tööd. Eriti agaralt asus Saaremaa probleemidega tegelema 2007. aastal ametisse määratud uus maavanem. Meeldiv tõdeda, et valik langes pikka aega siseturvalisuse valdkonnas töötanud Toomas Kasemaale.

Teatavasti moodustasid uue valitsuskoalitsiooni Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kolmikliidu algus tundus saarlaste jaoks paljutõotav: maavanem Reformierakonnast ja ka linnapea Reformierakonnast ehk valitsevast koalitsioonist ja koalitsiooni juhtparteist. Aga võta näpust, IRL asus majandusministri käe all kehtestama oma positsiooni valitsuskoalitsioonis läbi pisikese Saaremaa.

Kui reformierakondlasest Saare maavanem taotles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt lisaressursse bussiliikluse edendamiseks, siis tembeldati ta ministri poolt kiirkorras korruptandiks.
Tuntud mõttetera ütleb, et iial ei maksa asja teravaks ajada. Paraku, seda tarkust meie maavanem ei kasutanud. Vastupidi, tundes seljataga juhtpartei tuge, asus Kasemaa kohe vasturünnakule. Kuid valesti valitud taktika tõi saarlastele pigem kahju.

Rohkem kahju kui kasu

4. juunil 2007 avati Kuressaare lennujaama uus, 18 miljonit krooni maksnud reisiterminal, mille ehitamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondidest. Saarlased oli õnnelikud, sest lootsid, et see annab loogilise tõuke ka lennuraja pikendamisele, mis võimaldab ka suurematel lennukitel Kuressaares maanduda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli selleks planeerinud vähemalt 50 miljonit krooni. Tänaseks on aga selge, et see megainvesteering läheb Kuressaare asemel hoopis Tartu lennujaama arendamisse. Võib arvata, et Tartu on ka regionaalpoliitiliselt olulisem koht kui Saaremaa, sest on ju peaminister Ansip heade mõtete linnast pärit.

Teine saarlastele väga oluline valdkond on ühistransport. Saare maavalitsus taotles 2008. aastaks 24 miljonit krooni, mullu oli maakonna eelarve selles osas 12 miljonit krooni. 2008. aasta esimeseks poolaastaks eraldati bussiliikluse dotatsiooniks aga vaid 5,1 miljonit krooni, mida on isegi vähem kui 2007. aastal poolaasta arvestuslik summa.

Kuidas on võimalik möödunud aasta tasemel korralikku bussiliiklust tagada, kui 2007. aasta jooksul tõusis maailmaturul naftabarreli hind juba 50 USA dollarilt orienteeruvalt 100 dollarini aasta lõpuks. Niisiis näitavad lihtsad arvutused, et Kuressaare linna bussitranspordi dotatsiooni vähendati võrreldes 2007. aastaga tõenäoliselt kolmandiku võrra. Lisame sel aastal veel otsa kütteaktsiisi ja proovime siis loogiliselt mõelda, mille arvelt teenuse pakkujad saavad transporditeenust pakkuda.

Bussiliiklusega võrdväärselt oluline on saarlastele ja Saaremaa külalistele praamiühendus mandriga ning selle eest makstav hind. Eelmise aasta lõpus tegi riigikogu rahanduskomisjon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul muudatuse riigieelarve eelnõusse, mis kärpis Väinamere Liinide OÜ-le selleks aastaks kavandatud praamidotatsiooni 12 miljonit krooni. Tänaseks on selle otsuse tulemusena praamipiletil Kuivastu–Virtsu vahel hoopis teised numbrid.

Kõigi nende kolme kaasuse puhul paistavad traagelniitidena selgelt välja Toomas Kasemaa ja Juhan Partsi vahelised pingestatud suhted. Siinkohal ei taha ma kuidagi süüdistada maavanemat, sest tema on teinud oma tööd nii hästi kui võimalik. Kuid julgen arvata, et võimupartei Tallinna haru on andnud noorele poliitikule ebaprofessionaalset nõu. Kahjuks kannatavad selle läbi eelkõige Saare maakonna elanikud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)