Tänane päev möödanikus

Kuuskümmend aastat tagasi, 1948. aasta 20. jaanuaril, sündis Anatoli Štšaranski – vene tuntud inimõiguste kaitsja, teisitimõtleja ja nn Helsingi grupi liige, kes tõi avalikkuse ette Nõukogude Liidus Brežnevi valitsemise ajal sooritatud kuriteod ja julmuse.

1977. aastal mõisteti Štšaranskile kui “spioonile ja kodumaa reeturile” 13-aastane vanglakaristus. Kuid juba mõne aja pärast otsustasid Kremli võimukandjad ta Ameerika Ühendriikides arreteeritud tõeliste spioonide vastu välja vahetada.

Štšaranski sõitis Iisraeli, kus võttis endale eesnimeks Natan. Hiljem kujunes temast Iisraeli ühe poliitilise erakonna juht ja ta on mitmel korral kuulunud ka Iisraeli valitsusse. 2006. aasta sügisel teatas Natan Štšaranski, et loobub poliitilisest tegevusest.

Kakssada kakskümmend aastat tagasi, 1788. aasta 22. jaanuaril, sündis Londonis George Gordon Byron – romantismiajastu üks tuntumaid poeete. Olles vaid 10-aastane, päris ta oma vanaisalt aristokraatliku lorditiitli ja mõisa ning juba 22 aasta vanuselt sai temast Briti parlamendi Lordide koja liige. Sellised teosed nagu “Childe Haroldi palveränd”, “Don Juan” ja “Manfred” tõid talle ülemaailmse kuulsuse. 1815. aastal, põgenedes võlausaldajate eest, lahkus Byron Inglismaalt ega naasnud sinna enam kunagi.

Kuni elu lõpuni elas ta põhiselt kas Itaalias või Kreekas. Müünud maha oma mõisa, sai poeet lõpuks ka raha, mis kindlustas talle enam-vähem jõuka elujärje. Lühikest aega veidi enne kodumaalt lahkumist oli ta ka abielus ja Inglismaale jäi maha tema seaduslik tütar Augusta Ada (hilisem krahvinna Lovelace). Itaalias sündis talle veel üks, ebaseaduslik tütar. Vaatamata sellele, et Lord Byron oli sünnipäraselt vigase jalaga, mille tõttu ta kergelt lonkas, oli ta armuelu väga kirev ja vastas täielikult tema kui romantiku natuurile.

Ainuüksi nimekiri naistest, kellega tal olevat intiimsuhted olnud, sisaldas 13 nime. Sellele lisaks on teda süüdistatud verepilastuses ja sodoomias. Oma suhteliselt lühikese, vaid 36 aastat kestnud elu lõpus olevat Byron tundnud aga suurt kirge ühe kreeka rahvusest noormehe vastu. Lord Byroni romantiline hing ilmnes ka tema poliitilistes vaadetes – peaaegu kogu oma raha annetas ta kodumaa vabaduse eest võitlevatele kreeklastele. Selle kinnituseks on Kreekale pühendatud romantilised värsiread, mis ta kirjutas vahetult enne oma elu lõppu, 1824. aasta veebruaris:

Siin maal, kus kangelaste häll,
nii tusk mind vaevama ei peaks,
siin sangareil ka mulla all,
au ehib pead…

Lord Byron suri 1824. aasta aprillis Kreekas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)