Inimese saatuse otsustavad paljuski elu esimesed aastad. Seda tõde ei vaidlusta keegi. Me räägime Eestis viimasel ajal palju põhikoolist väljalangemisest, õpingute poolelijätmisest gümnaasiumis ja kutsekoolis. Nende hädade põhjused peituvad aga sageli alushariduses ehk meie lasteaedades.
Üha sagedamini räägivad Euroopa sotsiaaldemokraadid, aga ka teised erakonnad, alushariduse parandamise vajadusest. Siiani on palju rohkem tähelepanu osutatud hariduse kõrgematele astmetele. Julgen väita, et Eestis on lasteaedade ja -sõimede tingimused halvemad kui mistahes astme koolidel. Lasteaiaõpetajate palgaerinevused kooliõpetajate omast on põhjendamatud, sest lasteaiaõpetaja vastutus on sama suur kui ülikooli professoril.
Meie seadused näevad ette, et igale lapsele tuleb kindlustada koht koolieelses lasteasutuses. Ometi ei jätku kohti 42%-s omavalitsustest. Mõne väiksema omavalitsuse puhul võib sellest veel aru saada – neil lihtsalt ei jätku raha. Teiste puhul – nagu meie kuulsusrikas pealinn – jätkub raha isegi parteitelevisiooni rajamiseks, aga mitte lasteaiakohtade loomiseks.
Sageli ei teata, et alushariduse korraldamine on omavalitsuse tähtsamaid ülesandeid. Teisisõnu ei vastuta lasteaedade olukorra eest valitsus ja riigikogu. Sellest hoolimata otsustas praegune valitsusliit riigi rahaga omavalitsustele appi tulla, eraldades lasteasutuste toetuseks järgmise aasta eelarves 300 miljonit krooni.
Pool rahast ehk 150 miljonit läheb uute lasteaiakohtade rajamiseks. 75 miljonit krooni lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks ning 75 miljonit krooni pisiremontide rahastamiseks. Selle otsusega saab täidetud üks oluline sotsiaaldemokraatide valimislubadus ning esimest korda pakub Eesti riik lasteaedadele oma tuge.
Lasteaiakohtade rajamiseks esitavad omavalitsused taotluse, mida menetletakse konkursi korras. Kõige väiksem projekt, mida riigi abil rahastatakse, maksab 5 miljonit, millest omavalitsus peab panustama poole. Kindlasti ei ole võimalik sellise summa eest rajada uut lasteaeda, küll aga teha korda või renoveerida majaosa.
Rahastades ainult suuremahulisi projekte, võtaksime väiksematelt valdadelt osalemisvõimaluse, kuna nad ei suudaks poolt rahast panustada. Konkursi tingimustes jälgitakse, et riigi raha kasutamise vajadus oleks hästi põhjendatud ning väikesed ja suured omavalitsused selle taotlemisel võrdsetes tingimustes.
Kõikidele lasteasutustele eraldatakse remondiraha ligi 25 000 krooni rühma kohta pisiremontide tegemiseks.
Üsna suure summa panustab riik lasteasutuste õpetajate palkade tõstmiseks ja selle ühtlustamiseks põhikooli nooremõpetaja palgaga. Keskeriharidusega lasteaiaõpetaja palk peab moodustama vähemalt 85% õpetaja palgast. Põhikooli nooremõpetaja miinimumpalk on alanud aastal suure tõenäosusega 9360 krooni.
Ei ole kuidagi võimalik leppida regionaalpoliitikaga, mille järgi ühes omavalitsuses on lasteaiaõpetaja palk praegu 4900 krooni ja teises 9100 krooni. Haridustingimused peavad olema kõikjal võrreldavad sõltumata omavalitsuste tuludest. Sedavõrd strateegilistes valdkondades nagu haridus ja riigikaitse ei tohi regionaalseid erinevusi sallida. Võtame selge suuna võrdsete haridusvõimaluste loomisele.
Riik rahastab lasteasutuste õpetajate palgatõusu 50% ulatuses kõigis nendes omavalitsustes, mis võtavad sihiks tõsta lasteaiaõpetaja palk põhikooli nooremõpetaja miinimumpalga tasemele. Tõsi, sammu pikkus, mida omavalitsused peavad astuma, erineb üsna suuresti. Osa on juba eesmärgi omavahenditega saavutanud, osa on alles poolel teel.
Omavalitsusliidud on aga väljendanud arvamust, et ka väiksemate valdade motivatsioon ja vahendid on piisavad, et võrdsustada riigi abiga lasteaiaõpetajate palk nooremõpetaja palgaga.
Teeme siis lasteaiaõpetajate palgatõusu ära! Omavalitsustele jätab riigi tugi vaba raha abiõpetajate ja tugiõpetajate palgatõusuks.
KOMMENTAAR
Kaido Kaasik,
Valjala vallavanem:
Vabariigi valitsuse algatus toetada lasteaia pedagoogide palkasid on oluline läbimurre, mille eest omavalitsusliidud on juba aastaid võidelnud. Kindlasti peaks palgatoetus olema vähemalt viimase rühma kasvatajate osas, kuna lasteaia ülesanne on tagada laste ühtne haridustase kooliminekuks.
Riigieelarves on 2008. aastal sellest summast juba 25% lasteaia kohta, mida võib lugeda esimeseks sammuks selles suunas. Kahjuks on investeeringuks mõeldud summad väiksematele omavalitsustele veel kättesaamatud, kuna 50-protsendilise omafinantseeringu nõue käib enamikule valdadest üle jõu.
Siin peaks tingimused kindlasti läbi vaatama, kuna väiksematel omavalitsustel puudub nende nõuete juures võimalus oma lasteaedu korda teha.
Loading ...
…tuleks ka lasteaednike hulgas korralik selekteerimine teha, sest kui palju on tegelikult selliseid kasvatajaid, kes absoluutselt sellele alale ei sobi oma iganenud vaadete ja kasvatusmeetodite poolest…või sellised kes on pool elust veetnud lasteaias töötades ja nüüd lihtsalt tüdinud ning elab seda tüdimust laste peal välja….
Selekteerimist oleks vaja igal töökohal, mitte ainult lasteaiaõpetajate seas. Nüüd, kus õpetajatel mingigi palgatõusulootus on, hakkame äkki selekteerima. Lasteaias ei tööta inimene, keda see töö ei huvita. Lasteaednikud on aastaid teinud tööd, mida pole riigi tasandil seni väärtustatud. Igaüks saab aru, et kui meil on nii palju aastaid möödunud taasiseseisvusest, siis on möödas aeg, kus tööd tehakse puhtast missioonitundest.
kas oled huvi tundnud,kui palju tuleb lasteaeda õpetajaid koolipingist? Vastan ise:neid ei tule!!! Sellepärast võta heaks või pane pahaks, peadki leppima õpetajatega,kes pool elu seda tööd teinud.Lasteaiaõpetajaile toimuvad pidevalt täienduskursused,mida aktiivselt kasutatakse ja lisagi nõutakse.Millest on tingitud nii negatiivne hoiak?Pealegi pole enam aastaid lasteaias kasvatajaid,on lasteaiaõpetajad.Vägisi tikub pähe mõte,et “to sellisel…”on tegelikult lasteaiakauge inimene.
Miks arvate,et puudub kontroll lasteaiaõpetajate üle? Igas lasteasutuses on kohustuslik sisekontroll,lisaks maakonna spetsialistide poolt läbiviidav kontroll.
Minu seisukoht on hoopis selline, et ema hoolitseks ise oma eelkooliealiste laste eest, mitte aga lasteaed! Sest ainult ema suudab lapsele pakkuda turvatunnet, mida ei asenda miski. Arvan, et just see, et meie lastele hakatakse liialt vara igasugu koolitarkust õpetama, muudab nad põhikooli-eas õppimise suhtes vaenulikuks, väsinuks ja tüdinuks! Laste ellu oleks tegelikult tarvis hoopis rohkem hellust ja hoolivust, siis kasvaks neist omakorda hoolivad inimesed! Miks on praegu juba lasteaedades ja ka algklassides nii palju julmust, üksteise togimist ja vihast sõnasõda? kas mitte sellepärast, et lapsevanemad on kodus närvilised, tigedad, stressis?
Väga hea ja õige oleks tõesti kui lapsevanem ISE tegeleks oma järeltulijatega, neid arendades, nendega tegeledes, saades selleks juhtnööre vastavatel koolitustel. Lapsed peaksid saama rohkem aega mängudeks, mitte aga hakkama maast madalast mingis asutuses õppimas käima!
Ammu on räägitud sellest, kui tähtis on koolieelne periood lapse elus, ta on vundamendiks haridusehoonele. Lasteaednikud on sellest aastaid kuulnud ja teavad seda, kui tähtsat tööd nad teevad. Suurtes omavalitsustes on probleem selles, et lisaks lasteaiakohtadele on puudu ka lasteaiaõpetajaid, seetõttu palgaga seal eriti nöökida ei anna, aga väikesed omavalitsused on lasteaiaõpetajatele tõesti palka jaganud näpuotsaga, aga kui kaua peab lasteaednik tööd tegema puhtast missioonitundest sümboolse tasu eest? Praegune tugi riigilt ei kustuta seda tuld, aga on vähemalt esimeseks sammuks probleemi teadvustamisele. Lasteaedade süsteem kui selline tahab kindlasti uusi arenguid ja erinevaid lasteaedade tüüpe.
lasteaiaõpetajate palk peaks olema vähemalt 10 000 kr kuus.
neil lasub väga suur vastutus ja koormus. minu laps käib 3 aastaste rühmas ja ma lihtsal ei jõua ära imestada millist viitsimust ja tahtmist on kasvatajatel jännata nende lastega. nad teevad oma tööd hästi. aga palka saavad sandikopikate eest.
praegusel ajal ei ela inimesed enam 5000 kr kuus ära, see on abrurdne ju.
ja piisav motivatsioon oleks just palk…seepärast meil napibki lasteaiaõpetajad, et senise niru palga eest ei ole keegi nõus nii rasket tööd vastu võtma.
ja mida me siis varsti teeme kui pole enam kasvatajaid kes meie lapsi õpetaks ja koolitaks eesolevaks eluks.
Last peaks kasvatama eelseisvaks eluks kõige rohkem ikkagi ema ja isa. Lasteaia roll on perede toetamine. Praeguse elutempo juures jääb lapse õpetamine- kasvatamine aina rohkem ja rohkem kahjuks lasteaia kanda. Vanemad raputavad endalt ära vastutuse lasteaiale. Lapse jaoks on kodustel väga vähe aega ja ka tahtmist. See ei ole muidugi valdav, aga märkimist väärib siiski.
kaugel ma nüüd lasteaiast küll pole, sest mu enda laps käib lasteaias ja just omadest kogemustest ma räägingi…paraku puudub meil lasteaiaõpetajate tegevuse üle kontroll…mida arvata “õpetajast” kelle kohta pea iga teine laps rühmas kodus ütleb, et “kasvataja sakutas mind kõrvast, juustest…”?üks-kaks last veel võivad selle oma fantaasiates välja mõelda,aga pooled lastest??kahtlen…ja see, kui ma panen lapse nii vara lasteaeda, on meie ühiskonnas tingitud puhtalt majanduslikust küljest…ma usun, et enamus vanemaid oleks lapsega kauem kodus, kui neil oleks see majanduslikult võimalik.
Olen lasteaednikuna Teiega täiesti nõus.Laps peaks olema emaga kodus võimalikult pikka aega.Sellised lapsed on tunduvalt rahulikumad ja tervemad.Paraku näitab tegelik elu vastupidist. Kunagi varem pole toodud(meie lasteaeda)nii palju 1,5a. lapsi.Laps tuuakse lasteaeda kohe,kui lõpeb emapalk.
Kas olete nendest sakutamistest teavitanud ka lasteaia juhatajat?Pealegi on igal lasteaial hoolekogu,kuhu peaks kuuluma ka Teie lapse rühmakaaslase vanem.Kas olete nende poole pöördunud?Kui olete pöördunud aga abi ei saanud,on olemas lastekaitse.
Miks ei taheta mõista, et praegu on just sellepärast niipalju hingeliselt haigeid ja turvatundeta lapsi, et nad ei ole saanud olla piisavalt aega kodus EMAGA?! Miks peab pere oma 1,5 aastase lasteaeda vööraste keskele viima? Usun, et kui noortele peredele võimaldataks eluase soodsamalt, samuti kui makstaks isadele rohkem palka, et nad suudaks oma peret ülal pidada, nagu see on normaalses ühiskonnas olema peaks, saaksid emad rahus oma lastega kodus olla, loomulikult peaks laste arengu huvides eksisteerima päevased mängukeskused, et lapsed saaksid koos emmedega seal teiste laste ja emmedega suhelda, sellest piisaks eelkooliealisele täielikult suhtlemisvajaduse rahuldamiseks! Kui tahame tervemat ühiskonda, sisi kõigepealt aidakem noori lastega peresid, võtkem neilt laenukoorem, sest vastasel juhul pole meil varsti mõtet riigina eksisteerida!
on juhataja kursis, on teised vanemad juhatajat kurssi viinud, oleme teiste vanematgea arutanud-mitte midagi ei liigu…juhataja teab isegi, et antud õpetajaga on ka muid probleeme(selekteerib oma nõuetele mittevastavaid lapsi kollektiivist välja(mitte küll otseselt, aga teeb nii et laps ooleks kogu aeg kodus,väites, et laps on haige-kogu aeg?), liialdab paljude asjadega, isegi kohati valetab…probleeme jagub, aga ette ei võeta midagi…mul pole muidugi selle vastu midagi kui lasteaiaõpetajate palk tõuseks, aga kas ikka on mõtet hoida selliseid lasteaednikke?
Istuge selle lasteaiaõpetajaga maha ja rääkige suud puhtaks. Seda, mida te siin kirjutate, on küll raske uskuda. Omavahel suhtlemist on vaja, see, et üks olevat rääkinud ja teine ja juhataja arvab ja…on päris imelik lugeda.Kas juhataja on ainult nime pärast? Kus me ometi elame?
Lasteaia mudel on praegu selline, et suured ülerahvastatud rühmad või laste vähesuse tõttu lasteaiad kokkuliidetud koolidega. Lapsevanema ja õpetaja seisukohalt pole kumbki hea variant. Riik peaks oma seadustega aitama luua ka väikseid kodusarnaseid lasteaiavariante, mitte lihtsalt päevahoid, vaid ikka õppekavaga, tegevuskavaga, ainult elu toimub väga kodusarnases keskkonnas ja õpetajad ikka vastava haridusega, mitte lapsehoidja paberitega. Koolieelses eas on lapse areng väga kiire ja arengu toetamine ülitähtis. Mis puutub sellesse, et lapsevanemad tahaksid ise kodus olla, kui seda võimaldatakse, siis oleks see muidugi väga hea ja võib olla tõesti vanemad oleksid ka kodus, aga tegelik elu näitab seda, et laps hoitakse lasteaias just niikaua, kui see avatud, mis siis, et ema ammu töölt kodus. Siin peaks lapsevanem mõtlema sellele, et laps ka omas kodus toimetada saaks, mitte ei käiks seal ainult magamas. Tore, et on tekkinud diskussioon.
Riigi tasandil peaks olema lastega kodus olemine reguleeritud nii, et ema saaks pärast ilma probleemideta tööle. Ei ole mõeldav ega vajalik, et ema on kodus seni, kuni laps täisealiseks saab. Küll aga peaks emal olema piisavalt aega selleks, et ta oma laste jaoks olemas on, suunab huviringidesse, kodused ühistegevused ja koosveedetud aeg. Lasteaia osa perede toetamisel võiks olla suunatud vanemate koolitamisele, laste arendamisele kaasaaitamine, aga oluliselt võiks väheneda päevahoiu osa. Kole pikad päevad on meie pisikesed lasteaias. Kui koolieelses eas laps ka 3- 4 tundi päevas kollektiivis viibib, piisab sellest täiesti. Seda aga lihtsalt jutu tasandil ei saavuta. Nagu eelnevalt ütlesin, on riigil palju selles suunas ära teha.
riik ei taha selle probleemiga kohe üldse tegeleda, hoopis vastupidi- väikeste laste ema loetakse täis tööjõus olevaks kodanikuks, kes on kohustatud endast tööl 100% andma! muidugi eksisteerib meil ka üksjagu emmesid, kes viivad lapse küll lasteaeda, kuid ise siiski tööl ei käi, lasteaed on lihtsalt mugavuse mõttes-ei pea ise rüblikuga jahmerdama, saab rohkem aega näiteks maniküüris, solaariumis, ilusalongis või kus iganes veeta. sellistele mammadele tuleks kohustuslikus korras sisse viia vanema koolitusprogramm, sest nad ei ole ilmselt lapsevanema rolliks valmis.
tundub et meil on vanemaid, kes pole kunagi saanud ega saagi lapsevanema rollist ja vastutusest aru, miks muidu meil niivörd palju alaealisi õigelt rajalt körvale kaldub?
Mina pooldan samuti seda varianti, et ema saaks olla ise oma lastega võimalikult kaua kodus, USA-s näiteks jäävad emad koduseks kui lapsed perre sünnivad, tihtipeale jäävad nad koju pikkadeks aastateks, sest lastega on tarvis justnimelt tegeleda, neid on tarvis suunata, samas ka kontrollida, kellega nad suhtlevad, kui kaua õhtul väljas jne… ja seda kuni lapse täiskasvanuks saamiseni! Meil aga kehtib ikka veel arusaam, et küll lasteaed ja hiljem kool lapsi kasvatab-suunab. Loomulikult ei alahinda ma neis asutustes tehtavat tööd, au neile tublidele inimestele, kes tõesti pühenduvad lastele, kuid see ei asenda kodusoojust. Olen ka seda meelt, et kui üldse lasteaed, siis eelpool kommenteerijal täiesti õigus- vaja on väikesi rühmi, kus siis kasvataja (kasutan meelega selle ametinime vanemat varianti, sest see tundub toredam, miks meil küll kõike muuta tahetakse) saaks tegelda ja silma peal hoida kõigil kasvandikel vördselt.
minu näida elust on siis selline: vanem poeg käis lasteaias ja temaga ei olnud eriti probleeme seal, siis käisin ka ise tööl ja kõik oli hästi. siis sündis perre teine poeg ja kui sel lasteaia aeg kätte jõudis, siis tekkisid probleemid- pidevalt haige, vastumeelsus lasteaia ees, ühesõnaga nõiaring! mingi aja me siiski pidasime vastu, läksin uuesti tööle, õhtuks olin muidugi maruväsinud, igatahes lastega tegelemiseks olin küll kõlbmatu, mida ma veel suutsin peale päevatööd, oli öhtueine valmistamine, vaadata, kas puhtaid riideid leidub hommikuks, siis pessu ja tuttu. Peres tekkisid pinged, voodi-elu ei istunud enam nagu varem, tundusin endale saamatuna… õnneks või õnnetuseks tekkis pisipojal lasteaias käimise suhtes uuesti vastuseis, otsustasime abikaasaga, et jään temaga koduseks, arvan et tegime õige otsuse, sest praegu on kõik pereliikmed rahul, raha on mõned tuhanded vähem, samas jääb ju lasteaia kohatasu+ muud kulud seoses sellega, ära… ja mehele suudan nüüd olla parem naine;)