Esimest korda toetab riik lasteaiaõpetajate palgatõusu (21)

Esimest korda toetab riik lasteaiaõpetajate palgatõusu

 

Inimese saatuse otsustavad paljuski elu esimesed aastad. Seda tõde ei vaidlusta keegi. Me räägime Eestis viimasel ajal palju põhikoolist väljalangemisest, õpingute poolelijätmisest gümnaasiumis ja kutsekoolis. Nende hädade põhjused peituvad aga sageli alushariduses ehk meie lasteaedades.

Üha sagedamini räägivad Euroopa sotsiaaldemokraadid, aga ka teised erakonnad, alushariduse parandamise vajadusest. Siiani on palju rohkem tähelepanu osutatud hariduse kõrgematele astmetele. Julgen väita, et Eestis on lasteaedade ja -sõimede tingimused halvemad kui mistahes astme koolidel. Lasteaiaõpetajate palgaerinevused kooliõpetajate omast on põhjendamatud, sest lasteaiaõpetaja vastutus on sama suur kui ülikooli professoril.

Meie seadused näevad ette, et igale lapsele tuleb kindlustada koht koolieelses lasteasutuses. Ometi ei jätku kohti 42%-s omavalitsustest. Mõne väiksema omavalitsuse puhul võib sellest veel aru saada – neil lihtsalt ei jätku raha. Teiste puhul – nagu meie kuulsusrikas pealinn – jätkub raha isegi parteitelevisiooni rajamiseks, aga mitte lasteaiakohtade loomiseks.

Sageli ei teata, et alushariduse korraldamine on omavalitsuse tähtsamaid ülesandeid. Teisisõnu ei vastuta lasteaedade olukorra eest valitsus ja riigikogu. Sellest hoolimata otsustas praegune valitsusliit riigi rahaga omavalitsustele appi tulla, eraldades lasteasutuste toetuseks järgmise aasta eelarves 300 miljonit krooni.

Pool rahast ehk 150 miljonit läheb uute lasteaiakohtade rajamiseks. 75 miljonit krooni lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks ning 75 miljonit krooni pisiremontide rahastamiseks. Selle otsusega saab täidetud üks oluline sotsiaaldemokraatide valimislubadus ning esimest korda pakub Eesti riik lasteaedadele oma tuge.

Lasteaiakohtade rajamiseks esitavad omavalitsused taotluse, mida menetletakse konkursi korras. Kõige väiksem projekt, mida riigi abil rahastatakse, maksab 5 miljonit, millest omavalitsus peab panustama poole. Kindlasti ei ole võimalik sellise summa eest rajada uut lasteaeda, küll aga teha korda või renoveerida majaosa.

Rahastades ainult suuremahulisi projekte, võtaksime väiksematelt valdadelt osalemisvõimaluse, kuna nad ei suudaks poolt rahast panustada. Konkursi tingimustes jälgitakse, et riigi raha kasutamise vajadus oleks hästi põhjendatud ning väikesed ja suured omavalitsused selle taotlemisel võrdsetes tingimustes.

Kõikidele lasteasutustele eraldatakse remondiraha ligi 25 000 krooni rühma kohta pisiremontide tegemiseks.

Üsna suure summa panustab riik lasteasutuste õpetajate palkade tõstmiseks ja selle ühtlustamiseks põhikooli nooremõpetaja palgaga. Keskeriharidusega lasteaiaõpetaja palk peab moodustama vähemalt 85% õpetaja palgast. Põhikooli nooremõpetaja miinimumpalk on alanud aastal suure tõenäosusega 9360 krooni.

Ei ole kuidagi võimalik leppida regionaalpoliitikaga, mille järgi ühes omavalitsuses on lasteaiaõpetaja palk praegu 4900 krooni ja teises 9100 krooni. Haridustingimused peavad olema kõikjal võrreldavad sõltumata omavalitsuste tuludest. Sedavõrd strateegilistes valdkondades nagu haridus ja riigikaitse ei tohi regionaalseid erinevusi sallida. Võtame selge suuna võrdsete haridusvõimaluste loomisele.

Riik rahastab lasteasutuste õpetajate palgatõusu 50% ulatuses kõigis nendes omavalitsustes, mis võtavad sihiks tõsta lasteaiaõpetaja palk põhikooli nooremõpetaja miinimumpalga tasemele. Tõsi, sammu pikkus, mida omavalitsused peavad astuma, erineb üsna suuresti. Osa on juba eesmärgi omavahenditega saavutanud, osa on alles poolel teel.

Omavalitsusliidud on aga väljendanud arvamust, et ka väiksemate valdade motivatsioon ja vahendid on piisavad, et võrdsustada riigi abiga lasteaiaõpetajate palk nooremõpetaja palgaga.

Teeme siis lasteaiaõpetajate palgatõusu ära! Omavalitsustele jätab riigi tugi vaba raha abiõpetajate ja tugiõpetajate palgatõusuks.

KOMMENTAAR

Kaido Kaasik,
Valjala vallavanem:

Vabariigi valitsuse algatus toetada lasteaia pedagoogide palkasid on oluline läbimurre, mille eest omavalitsusliidud on juba aastaid võidelnud. Kindlasti peaks palgatoetus olema vähemalt viimase rühma kasvatajate osas, kuna lasteaia ülesanne on tagada laste ühtne haridustase kooliminekuks.

Riigieelarves on 2008. aastal sellest summast juba 25% lasteaia kohta, mida võib lugeda esimeseks sammuks selles suunas. Kahjuks on investeeringuks mõeldud summad väiksematele omavalitsustele veel kättesaamatud, kuna 50-protsendilise omafinantseeringu nõue käib enamikule valdadest üle jõu.

Siin peaks tingimused kindlasti läbi vaatama, kuna väiksematel omavalitsustel puudub nende nõuete juures võimalus oma lasteaedu korda teha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)