Abruka vajab saarevahti

Abruka vajab saarevahti

 

Eesti rahval on tagataskus tarkusi igaks elujuhtumiks. Üks neist ütleb: küll aeg annab arutust. Eesti väikesaartelt on töökohti seni tasapisi, aga kadestamisväärse järjekindlusega likvideeritud. Oli siis töökohtade omanikuks riik, omavalitsus, mõni ametkond või keegi muu, ei oma tähtsust.

Õigustatud põhjenduse leidis endine palgamaksja oma teole alati. Seda enam, et teist osapoolt, st saare elanikku, kes töökoha kaotas, tavaliselt ei kuulatudki. Nii kadusid saartelt metsavahid, majakavahid ja kes kõik veel. Loodus aga tühja kohta ei armasta ning varem või hiljem tuleb tekkinud tühimikud täita.

Riigikogu poolt vastu võetud ja 2008. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud püsiasustusega väikesaarte seadus annab selleks soodsa võimaluse. Väikesaartele määratakse ametisse saarevahid. Abruka elanikesse süstis see teadmine tubli annuse optimismi. Tunnetad ju ikkagi, et riik sust hoolib.

Kui siis möödunud aasta lõpul leheveergudel teatati, et Abrukat ei arvatagi nende saarte hulka, kuhu saarevaht ametisse määratakse, sest riigil napib raha, siis oli see nagu löök allapoole vööd. Võttis kohe hinge kinni, nii et ei osanudki kohe midagi öelda. Küll aga pani mõtlema. Ümberringi käib lõputa mäng miljonitega ja tants palganumbrite ümber.

Üks streigiähvardus asendub teisega ja kae imet, otse võluväel leitakse raha ja lahendused, mis kõiki osapooli rahuldavad. Vahepeal tekkiski selline mõte, et koguks Abrukal kõik mehed ning memmed kokku ja kuulutaks välja streigi ega elakski enam saarel.

Koliks Kuressaarde kuuse alla, vähemalt seniks kuni need tillukesed summad leitakse, mis saarevahile vajalikud. Eks lootusetus ole ennegi lolle mõtteid tekitanud. Õnneks teeb aeg asjadesse omapoolseid korrektuure ja äärmusteni pole vaja laskuda. Nii et streik jääb seekord ära.

Vahepeal tekkiski selline mõte, et koguks Abrukal kõik mehed ning memmed kokku ja kuulutaks välja streigi ega elakski enam saarel.

Teisipäeval arutasid viie valla esimesed mehed ehk teisisõnu vallavanemad Saare maavanema Toomas Kasemaaga püsiasustusega väikesaartele saarevahi määramise võimalusi.

Otsus, milleni arutelu käigus jõuti, oli tõeliselt saalomonlik. Nüüd jääb vaid loota, et regionaalminister Vallo Reimaa otsuse heaks kiidab.

See, et püsiasustusega väikesaartele alaliselt kohal viibivat saarevahti vaja on, on ilmselge. Abruka saare suurus on 8,8 ruutkilomeetrit. Sellest 3/4 on kaetud laialehelise, Kesk-Euroopa tüüpi sega-lehtpuu metsaga, mis on looduskaitse all.

Abruka saar, tema rannikumeri ja ümbritsevad saared ja laiud, mida on kokku 16, on kantud Natura 2000 eelvaliku alade hulka, et säilitada ja kaitsta siinseid vääriselupaiku. Värskelt on veel meeles Abruka lähedusel väikesaarel toimunud hülge-tragöödia. Abruka ja ümbritsevad saared-laiud on ka peatus- ja pesitsuspaigaks rohkearvulistele rändlindudele. Saarel on endale elupaiga leidnud hirved, põdrad, kitsed, metssead, ja väiksemad metsaelanikud.

Samas areneb ja kasvab kiviviske kaugusel Abrukast tormiliselt Kuressaare linn. Linnulennult on ju Roomassaarest Abrukale 4 km. Kui jää kannab, on soovijad Abrukal loetud minutitega, ja huvilisi jagub. Ega suvigi teistmoodi ole. Kaatrid, jahid, jetid ja paadid pole tänapäeval mingi luksus ega haruldus. Rahvast jagub saarele nii suvel kui ka talvel.

Lisaks kõigele muule Abruka ka areneb ja kasvab. Kinnistud vahetavad omanikke. Kerkib uusehitisi ja taaselustatakse vanu. Alustatakse sadama ja selle juurde kuuluvate rajatiste rekonstrueerimist jne. Kõike seda, millega saarevahil tuleb kokku puutuda ja millel oleks vaja silma peal hoida, ei jõuagi üles lugeda.

Kui saarel on ametis inimene, kelle poole võid oma muredega pöörduda, olenemata sellest, kas oled püsielanik või juhukülaline, ja sa ka reaalset abi saad, siis tõstab see igati inimeste turvatunnet. See ongi saarel olijatele ja siia tulijatele oluline. Nii et kui kasutada klassikute sõnu, võib öelda: jää on hakanud liikuma, härrased vandemehed. Elame ja näeme, mis edasi saab, sest midagi pole kindel seni, kuni kõik pole kindel.

Mis aga jäässe puutub, siis tuleb tõdeda, et talv tuletab ennast meile siin Abrukas meelde, ilma et nägugi näitaks. Kui torm merel veidi vaibub, siis selleks, et uuesti jõudu koguda. Tuule suunamuutusest pole aga juttugi. Muidugi poleks meil siin lõunakaarte tuulte vastu midagi, kui seal taga väikest “aga” poleks. Nimel toob selle tuulega Pärnu lahest siia jääd ning pakib sellega Roomassaare sadama ilusasti täis.

Tormi ja tuulega on asi korras, seda lubab selle nädala viimastel päevadel kohe mehe moodi. Kui ilmaennustus sedakorda paika peab, siis teeb uue nädala algul külma ning siis võib asi üpris huvitavaks kujuneda.

Roomassaarde pakitud jää kaanetub kinni ja ühendusega on ühel pool.
Aga mis ma ikka kurja kutsun. Küll aeg annab arutust. Olge mõnusad!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)