Kuressaare elamu- ja korteriühistud peaksid endile soetama täiendavad konteinerid, et aidata kaasa prügi liigiti kogumisele.
OÜ Prügimees tootmisjuht Urmas Meerits ütles Oma Saarele, et edaspidi peaksid kõik majaühistud hankima endale eraldi taaskasutusse mineva prügi konteinerid. “Praegu on linn tulnud uue seaduse rakendamisel lihtsalt appi ja loonud teatud kohtadesse jäätmete vastuvõtupunktid, kuid tulevikus tuleb majadel osta oma prügikastid,” lausus Meerits. “Linn ei jõua ju kogu prügi liigiti kogumist kinni maksta ja seda ei kohusta ka seadus,” lisas ta.
Meerits soovitab elamutel liikuda prügi sorditi kogumisega edasi etapiviisiliselt ja soetada olmeprügi konteineri kõrvale esmalt konteiner papi ja paberi kogumiseks. Mõned majaühistud on konteinerite soetamise vastu juba ka huvi tundnud, kinnitas ta.
Kuressaare Elamute Hoolduse direktori kohusetäitja Hain Vaher ütles Oma Saarele, et kavatseb OÜ Prügimees esindajatega lähiajal uuenenud jäätmeveo korda ja võimalusi majade juurde täiendavate konteinerite soetamiseks arutada. “Minu jaoks on kogu see asi päris toores ja enne kui midagi ette võtame, ootame ära mängureeglid,” lausus Vaher.
“Paljude majade juurde pole praegu tehniliselt võimalik lisakonteinereid panna, sest konteineri tühjendamine eeldab asfalteeritud või betoneeritud alust ja selle korrashoidu. Kui me näiteks ühe maja juurde Smuuli rajoonis paneme konteineri, siis hakkab kogu Smuuli rajoon prügi sinna kokku vedama,” rääkis Vaher. “Äravedamise kulud ja ümbruse korrashoiu kulud on praegu kõik kokku leppimata,” lisas ta.
Hain Vaher ütles, et kavatses OÜ Prügimees juhilt Riivo Asujalt küsida prügijäätmete sortimisega seonduvat infot küsida juba möödunud nädalal, kuid Asuja olevat talle siis tunnistanud, et temagi jaoks on asi üsna uus ja vajab selgeks tegemist.
Urmas Meerits märkis, et pärast 1. jaanuari täidetud olmeprügi konteinerites on jätkuvalt taaskasutatavat prügi. Eramajade rajoonis on papi- ja paberikonteinerisse pandud näiteks ka tavalist olmeprügi. “Olmeprügi on sinna pandud sihilikult, sest konteineril on peal silt, et sinna tohib panna vaid paberit ja pappi,” ütles Meerits.
Meeritsa sõnul on OÜ Prügimees praegu probleemi ees, kuidas kokkukogutud sorteeritud pakendist lahti saada. Hetkel on kogu kogutud pakend veel Saaremaal. “Pakendit on ju sada sorti, see tuleb kõik kusagil ära sorteerida, aga Lääne-Eesti piirkonnas on praegu vaid kaks sorteerimiskeskust,” rääkis Meerits. “Praegu otsime lahendusi, kes kuhu seda vastu võtab.”
Loading ...
nagu selgub on asi jätkuvalt pornograafia ruudus. Võime taaskasutatud prügi vastu ju võtta aga teha pole sellega midagi,. Aga noh, laseme otsustajatel veel veidi teemaga tutvuda. ehk kunagi lood sellel teemal normaliseeruvad. Aga see lause, et juba on paberikonteinerist leitud muud prahti, kõlab eneseõigustamisena. Näe, panime korralikud konteinerid aga inimesed ei oska kasutada. Arvan, et kui kuskil ka valesti midagi oli, oli selle oma põhjus ja ajapikku sellised jamad kaovad.
Kui pakutakse osta juurde prügikonteinereid, siis teavitage ka ,mis hinnaga saab osta, mis maksab tühjendamine ja kas saab tellida ka prügiauto ainult siis, kui konteiner on täitunud. Üldine jutt on ainult loba.
Nii kuidas mina asjast aru saan, ei ole tähtis mis värvi just konteiner on. Tähtsam on mis värvi kleps ja mis kirjaga seal peal on. Loost saan nii aru et meil on segapakendikonteinerid (kartong, klaas, plastmass, metall) nn. kogumispunktides.
Nüüd saan aru, et need kogumispunktid üle linna on ajutised. Enne sain aru, et omavalitsused on kohustatud asja korraldama, et iga elumaja juurde ei pea, nüüd aga lõpuks üteldakse et vaadake ise kuidas ja kuhu neid (kipakaid) lisakonteinereid panna saate.
Puuküttega majades enamasti paberi- ja papi probleemi ei ole. Kas korke siis peab eraldi sorteerima või mitte? Need on ju omakorda eri materjalidest!
Ei saa öelda, et rahvas asjaga kaasa ei oleks läinud. Täna hommikul näiteks oli Kitzbergi parkla paberikonteiner triiki täis. Õnneks jäi mu teele veel vana kaubabaasi (vist Veski tn) konteiner. Sinna oli mingi aff küll pappkasti mingi ehituspapi või ma ei tea mis asjaga sisse sumanud, aga pool konteinerit oli veel täitsa tühi.
Kas keegi seletaks, miks on vaja asfalteeritud või betoneeritud pinda? Nn “tavalist” halli konteinerit saab tühjendada ja erikonteinerit millegipärast ei saa? Miks nii?
Paljudel KÜ-del siin linnas, EI ole oma maalappigi,kuhu paigutada seda ühtegi prügikonteinerit sedasi,ert auto selle ka kätte saaks! Mismoodi saab linnavalitsus seda KÜ-delt nõuda,kui omalajal maajagamise käigus KÜ ilma maata jäetud on???
Saare Prints võiks oma nina arvutiekraani tagant maailma poole keerata. Eestis on kirjaoskus 99,99%, erandiks ainult paar Saare Printsi taolist, kel koju ühtki ajalehte ei ole tellitud, ühtki paberkandjal kirjatööd teha ei ole, papist pakendites kaupa Eesti Vabariigi vaese elu tõttu koju ei soetata jne.
Meie kolmeliikmelises peres tekib igal nädalal vähemalt 15 kg vanapaberit ja -pappi, mida ka usinasti kogumispunkti lohistame. Kui selline kogus tuleks ahiküttega majas läbi korstna lasta, läheks see igatahes lõpptulemusena palju kallimaks, kuna korstna tahmab makulatuur ju päris hullusti ära. Korstnapühkija teenus maksab ju ka midagi. Ja kui korstnapühkija teenust mitte kasutada, ei maksa ükski normaalne kindlustus tulekahju puhul sentigi, mistõttu see kokkuhoid läheb varem või hiljem uue maja ehituskulude jagu maksma.
Miks te nii kiuslikud olete? Kas te arvate, et lihtne on Prügimees OÜ-l seda prügi mööda linna taga ajada? Vat ei ole! See on üks tüütu ja kallis töö! Autod on kallid, mehed tahavad palka saada, prügi haiseb jne. Loogiline oleks ju see, et inimesed ise viivad oma prügi Kudjape prügimäele väikese tasu eest ära. Näiteks nädalavahetuseti. Kõik koos koos perega. Kevadel saab sealtsamast metsast sinililli korjata, möödaminnes kadunud vanaisa hauda kõpitseda jne. Ja selle kena võimaluse eest maksad Prügimehele kuus, no ütleme 150-200 krooni. Kõik oleks rahul.
Millal hakkab Kuressaares saama kasutada nn. rohelise prügikoti teenust?
meeritsa enda maja ees ei ole ka liigiti kogumiseks prügikaste. ainult sega-olme.
Ausalt, minugi poolest, pikka iga kogumispunktidele kõigis Eestimaa paigus, küll siis ka kirjaoskajate hulka lõpuks jõuan ;)
Oma elust suurem osa olen elanud ilma arvutiekraanita (sest 8-10 tundi olen tööl ilma arvutita ja enamus ööst magan et hommikul jälle alustada) ja elan ka edaspidi, kuigi “arenev” ühiskond seda üha enam peale surub. Ahjukõlblikku paberit (enamus vanad ja korralikult makstud arved) on mul tõesti rohkem kui postkasti rämpspaberit. Seejuures tänu kõikidele vapratele korstnapühkijatele, kes püüavad meie maja konservatiivsest bürokraatiast läbi murda.