Spordielus läheb aina paremini

Aasta 2007 saab otsa vähem kui mõnekümne tunni pärast. Lõppev spordiaasta oli omamoodi huvitav, kuna toimus ebatavalisi üritusi, aga kerkisid üles ka uued teemad. Mida läinud 365 päeva sees leidus ja kuhu peaksid meid viima järgmised kuud ja aastad, püüdsid möödunud aasta huvitavamatel teemadel lahti rääkida maavalitsuse spordispetsialist Mati Mäetalu, Saaremaa Spordiliidu esimees Mait Must, ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Enn Laanemäe ning Kuressaare spordikeskuse juhataja Kalev Kütt.

AASTA SPORDIS

Must: Olulisemad märksõnad oleks terviseradade arendamine, jalgrattateed, terviseparkide jätkuv kasutamine, Orissaare spordikeskus, Kuressaare spordikeskust kasutatakse aktiivselt. Samuti Karujärve spordikeskust, mis on maakonnale väga tähtis.

Mäetalu: Arvan ka, et spordirajatiste areng oli möödunud aastal oluline. Aga kindlasti ka meie firmamärgiüritused ralli ja velotuur, mis mõlemad olid juubeliüritused. Kolme päeva jooks samuti. Märkimata ei saa jätta Saarte Mänge. Avalikkuse eest on liialt varju jäänud maakonna spordi arengustrateegia valmimine aastani 2020.

Tähtis on, et see ei jääks kuhugi lauasahtlisse, vaid et arengustrateegiast oleks abi suundade seadmisel ja finantside leidmisel.

Laanemäe: Nimetaksin ka olulisemaks spordibaase: Karujärve, kus on talvel väga hea ja huvitav suusatada, Kuressaare tervisepark, SÜGi staadion, mis on avardanud laste sportimisvõimalusi, Saarte mängud. Sel aastal oli delegatsioonipoolne korraldus väga hea.

Kütt: Number üks on kindlasti see, et oli Saarte Mängude aasta. Number kaks oli maakonna spordiinfopunkti avamine. Loodan, et see tekitab paremat koostööd ja loob rohkem selgust meie spordijuhtimises. Kolmandaks tooks siia osade alade maakonna meistrivõistluste taseme tõusu ning ürituste atraktiivsemaks muutmise publikule.

SAARTE MÄNGUD

Must: Minu meelest on Saar-te Mängud täiesti omal kohal, nii suur delegatsioon (165), nagu sel aastal mängudel käis, on väga hea tulemus. Huvitav, kas järgmisel aastal Pekingis on Eesti delegatsioon nii arvukas? See ei ole ehk õige võrdlus, aga teisest küljest on see ikkagi meie võimalus end tutvustada maailma saartele. Ainult kahju on, et Eesti meedia praktiliselt ei pööranudki tähelepanu Saarte Mängudele, mis on täiesti arusaamatu.

Nendel mängudel esineti hästi. Mis puutub noortesse ja vanadesse, siis ma arvan, et see ongi üks koht, kus erinevad põlvkonnad saavad kokku. Ja kus nad saavad spordimuljeid jagada.

Mäetalu: Mängud on ikka igatpidi vajalikud. Üks asi on kindlasti motivatsioon noortele. Näide elust enesest nende mängude põhjal, tagasiside treeneri kaudu judos. Olid kolm tüdrukut, kes kevadel läksid trennist ära, et enam ei viitsi. Siis tuli Kätlin Luks hõbemedalile, nägid, et ohoo, meil on võimalik midagi saavutada. Nüüd käivad usinasti trennis ja pole enam mingit motivatsioonipuudust.

Need, kes on juba teisele tasemele liikunud, nagu meie tippkergejõustiklased, neil on juba hoopis teine võistluskalender ja muu. Aga noortele on ta kindlasti stiimuliks.

Samas kui me võtame nt võrkpalli ja selle, et Eesti koondisest leidsid võimaluse oma saare eest võistlema tulla Puppart ning Lember, siis ma arvan, et see ongi spordialasse õige suhtumine.

Laanemäe: Üle pika aja oli mängudel käimine mõnus, sest kõik oli hästi ette valmistatud. Ma arvan, et tulevikus, kui me ise need mängud korra ära korraldame ja Eestimaal nähakse, mis tegelikult toimub, siis suhtumine ka muutub. Aga Saaremaal noortele ja teistele tegijatele on see tõsine väljakutse. Päris treenimata pole sinna ikka mõtet minna, et lähen ja panen ära.

Kütt: Olen eelkõnelejatega nõus. Lisaks nii palju, et ehk oleks mõttekas mängud kuidagi tuua kohaliku spordi aktiviseerimiseks appi, siduda näiteks maakonna meistrivõistlustel osalemisega või anda sportlatele kuidagi läbi Saarte Mängude mingi stiimul. Vanemad sportlased, kes tipptasemel enam sporti ei tee, aga on taseme poolest medalipretendendid, miks mitte anda ka neile võimalus mängudel osaleda, kui nad oma sõidu ise kinni maksavad.

Pigem tahaks ma rõhutada seda, et aeg oleks otsustada ära Saarte Mängude toimumine Saaremaal, see aitaks kindlasti ka investeeringute toomisele meie spordirajatistesse. Ja kui on mingi kindel aastanumber paigas, siis on kindlasti vajalik nii riigi kui kohalike omavalitsuste finantsplaan paika panna, ilma nende toetusteta ei saa. Kui need asjad on selged, siis kindlasti aitaks see ka riiklikus meedias mänge kajastada.

STAADION

Laanemäe: Mäletate, samasugune vaidlus nagu staadioni asukoha ümber praegu, käis ka uue spordihoone asukoha valiku ümber.

Kas me tõesti oleme nii rikkad, et suudame staadionit üleval hoida tühjana?

Küsimus on ju selles, mida me tahame. Kõik me tahame staadionit.

Küsimus on, kust ehitamiseks raha saada. Nüüd tekkis reaalne võimalus, et võimalikud krundid maha müüa, on mingi kapital, mille eest ehitada ja ongi Kuressaare esindusstaadion.

Mäetalu: Kaks kõige olulisemat faktorit, millega tuleb staadioni juures arvestada, on kindlasti aeg, millal staadioni ehitamine või siis renoveerimine saab toimuma ja kindlasti seesama raha, palju kõik see kokkuvõttes maksma läheb.

Nüansid, kui palju üks või teine kool seda kasutab, või linnarahvas, ma arvan, et need nii väga määravad ei olegi. Kui see nn esindusstaadion tuleb ka KG juurde, siis on selge, et 100% kõik koolitunnid seal toimuda ei saa, seal on ka omad reeglid, omad piirangud.

Kütt: Ma arvan lihtsalt, et staadion on soiku lastud. Selles ei kahtle vast keegi, et staadion peaks Kuressaare linnas olema, mitte kusagil mujal. Teine pool on see, et kes rahastama hakkab. Riik küll toetab ja praegused kokkulepped on, et pikaajalise toetusega võib see kasvada kuni 20 miljonini.
Kahjuks sellega saaks renoveerida olemasoleva staadioni, kuid sellega ei saa teha uut tribüünihoonet, ei paraneks ei platside, ei teede olukord. Teine pool raha tuleb leida linnal. Linnal on praegu mitmed valdkonnad, kuhu on vaja laenuraha ja prioriteet ei ole sport.

Kas staadion jääb vana koha peale või tuleb uude kohta, peamine on see, et ta tuleks. Praegu on staadioni olukord väga vilets ja lõpmatuseni seda venitada ei saa. Samas kas me oleme nii rikkad, et hoida staadion pooled kuud aastas tühjana, et me võiksime endale lubada ainult A kategooria muruga jalgpallistaadioni ja tipptasemel kergejõustikustaadioni, mis on kasutusel ainult võistlustel ajal.

Must: Kui raha paneb asjad paika, siis paneb. Ma arvan, et me peame tänulikud olema, kui see staadion tuleb mere äärde, ja siis, kui see tuleb KG juurde.

KOKKUVÕTTEKS

Must: Hea oli aasta ka selle poolest, et meie parimad sportlased on Pekingi olümpiale sõitjate nimekirjas. See on minu arvates ääretult tähtis.

Mäetalu: Võiks öelda, et 2007 oli edukas aasta, ja järgmisel aastal saab olla vaid üks eesmärk, et kõik läheks veelgi paremini, investeeringud suuremaks. Ainult paremuse poole me tahamegi liikuda.

Laanemäe: Tore, et on inimesi, kes tahavad tegeleda lastega, täiskasvanutega, vedada sporti, juhtida sporti. Eks seda paljus tehakse oma pere arvelt ja tasuta, oleks neid ainult rohkem. Müts maha nende ees.

Kütt: Oli tegus ja positiivne aasta. Tippmedaleid oli vähem, aga minu meelest ei peagi see alati olema näitaja. Meil on tipptegijaid, valmivad baasid, rahastatakse noori, klubid on ja lähevad tugevamaks. Kui kandepind läheks suuremaks ja noortel oleks vähem muid ahvatlusi ja rohkem sporti teeksid.

Mäetalu: Mulle meeldib ka see, et me mõtted liiguvad ühes suunas. Üldistes küsimustes on meeskonna tunne.

TÕNU SEIL
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja

Aasta spordis
Aasta spordisündmus minu jaoks on osalemine Saarte Mängudel Rhodosel ja seda eelkõige organisatoorse poole pealt. Delegatsiooni juhid ja kogu tiim mõne erandiga olid tõeliselt tasemel. Mul on saarlastele kaks sõnumit: esiteks tehke koostööd palun ja koopereeruge ning Kuressaarest peab saama Eesti tervisespordipealinn, nagu Pärnu on suvepealinn ja Otepää on talvepealinn. Arvan et Saaremaa ja Kuressaare linn on selleks valmis ja seda väärt.

Saarte Mängud
Väga unikaalne ja professionaalne spordisündmus, mida saarlased ise on endale suhtluseks välismaailmaga välja võidelnud. Märksõna on see, et sellise suhtlemis- ja täna ka väga kõrgel sportimistasemel võistluse on saarlased enesele leidnud ISE.

Staadion
Saare maakonna esindusstaadioni renoveerimine või uue ehitamine ei tohiks olla maakonna spordi kõige olulisem teema. Selle rajamine või renoveerimine on loomulik protsess. Üks osa riigi III laine investeeringute süsteemist, mille kohaselt peab iga maakond saame vähemalt ühe Eesti meistrivõistluste nõuetele vastava staadioni, ujula ja spordisaali. Saaremaal on korralik staadion veel puudu. Riigi esimene ülesanne spordi juhtimisel on tingimuste loomine. Maakonna esindusstaadion on seega riigi jaoks üks prioriteete.

Kokkuvõtteks
Saaremaa on minu hinnangul maakondadest teinud ühe suurema arenguhüppe, seda igal tasandil. Ka spordi- ja infokeskuse rajamisel. Edasi saab minna ainult paremaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)