Kallis saarerahvas!

Kallis saarerahvas!

 

Mis on saarlaseks olemise hind? Saareelu tundub romantiline külalistele, kuid enamik saarlastest teab päris täpselt, kui palju lisatunde ja -kroone võtab kasvõi kontserdile sõitmine. Saareelu kõrget hinda teavad ilmselt hästi ka need saarlased, kes on pidanud minema leiba võõrsile teenima.

Viimase aasta jooksul olen saarte elu arenguga seotud küsimusi arutanud mitmete poliitikute ja tippametnikega, kellele tuleb järjepidevalt meelde tuletada, et korralik transpordiühendus on saarerahva jaoks baasvajadus, mitte luksus.

Selleks, et üks saar ennast ise ära majandaks, elanikele piisavalt tööd ja kaasaegset elukeskkonda võimaldaks, peab riik kahtlemata omalt poolt panustama. Taani, Rootsi ja Soome on siin Eesti riigile eeskujuks ja Saaremaal on jätkuvalt teiste Läänemere saarte edust ja isemajandamisvõimest õppida.

Iga saareelanike elukvaliteeti parandav riigipoolne samm tuleb raskelt ja sõltub otseselt sellest, kas ja kui palju oleme leidnud liitlasi ja kaasamõtlejaid ning kui palju kohanud mõistmatust ja vastuseisu.

Kuigi maavalitsustel on eelkõige järelevalve ja elanike teenindamise roll, on siiski maavalitsus see ametiasutus, mis valdab kõige täielikumalt maakonna elu puudutavat andmestikku ja on seetõttu ministeeriumide jaoks sageli tülikaks ettepanekute tegijaks nendes küsimustes, mille jaoks on vajalik nn kohalik kooskõlastus.

Lõppev aasta on olnud meie ettevõtjatele, omavalitsustele ja kodanikeühendustele päris edukas. Lähiaastail mõjutavad meid olulisel määral Schengeni lepinguga liitumisel kehtima hakanud uued võimalused ja tingimused.

Toob see leping ju endaga kaasa tööjõu, kauba ja teenuste ning kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires teiste
Schengeni lepinguga ühinenud riikidega.

See on aga hoopis uus väljakutse meie ettevõtjatele nii turismi, elektroonika, väikelaevaehituse, põllumajanduse ja teistes saarte majanduse ning ühiskonnaelu korralduse valdkondades. Meie asjalikku ja kohanemisvõimelist saarerahvast tundes prognoosin ettevõtjate võimaluste avardumist ja elukvaliteedi paranemist – kui me ise Schengeni lepinguga antud võimalusi kasutada oskame.

Tõsi küll, rahvast on meil ikka veel vähevõitu. Saare maakonna rahvastik väheneb jätkuvalt ja me ei ole seda protsessi suutnud peatada. Saarlaseks jäämine elu- ja töökoha valikute korral on raske. Rõõmustav on aga asjaolu, et hulk saartelt pärit inimesi, kes on mujal õppinud ja karjääri teinud, on otsustanud kodusaarele tagasi pöörduda. Vaatamata kõigile raskustele, mis saarerahvaid igal pool maailmas ühendab, on kodusaarel meie jaoks ka vastupandamatu tõmme, mis meid ikka siia tagasi toob.

Soovin, et uus aasta tooks igale saarlasele, muhulasele, vilsandlasele, abruklasele ja ruhnlasele midagi sellist, mis kodusaarega veelgi enam seob ja annab põhjust oma päritolu üle taaskord uhkust tunda!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 13 korda, sh täna 1)