Aastaring Saaremaal (1)

2007. aasta on kohe-kohe möödanik. Nii nagu elus ikka, oli head ja oli halba. Oma Saar võttis saare aasta kokku.

SAARE MAAKOND

Aasta tippsündmus – presidendi visiit

Saaremaa on ajast aega olnud suvekülaliste lemmikpaigaks. Nii oli see ka tänavu, kui oma esimese riigivisiidi tegi maakonda Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Kõrgeid külalisi jätkus teisigi – nii Belgia, Tšehhi, Ameerika Ühendriikide, Taani, Saksa, Venemaa, Ukraina kui Poola suursaadikud tegid siia kas ametlikke, poolametlikke või siis eraviisilisi visiite, aga ka näiteks Baltimaade pealinnade meerid ja kaitseväe juhatajad otsustasid oma kohtumispaigaks valida just Eesti suurima saare.

Muide, kas mäletate, et jaanuari keskel allkirjastasid Kuressaare raekojas Eesti politsei ja Saksamaa Liitvabariigi politsei koostööplaani Eesti politseipeadirektor Raivo Aeg ja Rheinland-Pfalzi Liidumaa politseijuht Joachim Laux.

Maakonna bussiliikluse küsimused olid aga kindlalt need, mis kõige enam läinud aastal kõneainet pakkusid – GoBusi raha juurdeküsimine lõppes teatega lepingu ülesütlemisest ning kohalikud bussijuhid osalesid oktoobri lõpus koos Eesti ametivendadega streigis ning olid valmis oma aktsiooni kordama ka 11. detsembril.

Tegelikult algas aga õrn streigivirvendus, kui nii võib öelda, juba aasta alguses, kui ametlikust tööseisakust rääkisid tervishoiutöötajad. Ka maakonna keskraamatukogu töötajad ning pedagoogid on öelnud, et on valmis parema palga nimel streikima.

Kogu maakonna tegemistest võib aga välja tuua aktiivse arengustrateegia tegemise protsessi, milles on saanud interneti vahendusel osaleda kõik huvilised.

Saaremaa EENA otsustas pärjata 14. Aasta Naise tiitliga Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juuliku, maakonna naiskodukaitsjad valisid ajaloo esimeseks Aasta Emaks Kihelkonna kooliõpetaja ja taluperenaise Monica Kallase ning Aasta Isaks sama kandi kirikuõpetajast volikogu esimehe Rene Reinsoo.

Aasta Põllumehe tiitel omistati aga Oma Saare eestvedamisel Indrek Haamerile Orissaarest. Maavalitsuse teeneteplaadi pälvisid aga üheksa tubli saarlast: Marek Niit, Valter Espe, Leeni Uljas, Maire Sillavee, Lilian Väster, Helje Raaper, Mari-Anne Tuuling, Sille Väli ja Aime Laur.

Tänavu teises kvartalis oli Saare maavalitsus Eesti maavalitsuste eesistuja ehk koordinaator ning uuest aastast saab Saaremaast B7 eesistuja.

LAPSESÕBRALIK 444-AASTANE KURESSAARE LINN

8. mail 444. aastaseks saanud Kuressaare linn sai hilissügisel UNICEF-ilt lapsesõbraliku linna tiitli. See on tiitel, mis kohustab vaatama ehk senisest enamgi järeltuleva põlve peale.

Lastega seonduvalt on tegelikult lõppeval aastal linnas üht-teist ka korda saadetud, kuigi teha on veel palju. Nii sai täieliku kapitaalremondi Kuressaare 2. lasteaed, kuigi kehvas seisus on enamik linna päevakodusid.
Ehkki linn on otsustanud lasteaiad panna remondijärjekorda, ei ole sellest aru saanud näiteks tervisekaitse, kes otsustas võtta Smuuli tänava lasteaia kehva olukorra suhtes oma meetmed ning kirjutas välja sunniraha nõude. Päästekeskus polnud rahul sellega, et Tuulte Roosi lasteaias on puudulik tulekahju signalisatsioonisüsteem ja evakuatsioonivalgustus.

Tegelikult ootavad rahasüsti vaat et kõik haridusasutused – muusikakoolis pole tõsist remonti olnud 30 aastat ning viiulikastid juba hallitavad, nukras olukorras on kunstikool ning üldhariduskoolidel on jälle omad hädad – kahtluse alla seadmata praeguste linnavõimude tublidust tekib küll siinkohal küsimus: mida kõik need aastad tehtud on?

Aasta lõpus oli aga tore uudis, et algselt septembris avatama pidanud kesklinna laste mänguväljak avati siiski vahetult enne jõule.

Kevadine märkimist vääriv sündmus Kuressaares oli kindlasti aga ka linnapea Urve Tiiduse loobumine Riigikogu kohast ning otsus jätkata Saaremaa pealinna meerina. “Ma ei ole kunagi mõelnud linnapea ametikohta kasutada hüppelauana pääsuks Riigikogusse,” sõnas Tiidus ise.

Rahvaasemike tööpõldki oli Kuressaares 2007. aastal suhteliselt lai. Palju räägiti linna turvalisusest, tänavate viletsast olukorrast ning alkoholimüügi piirangutest. Ehkki Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik tõdes aasta lõpuski, et Kuressaare on üks Eesti turvalisemaid linnu, ei ühti selle arvamusega linlased. Üha sagedamini jõudsid lehe Krimi-nurka uudised akende lõhkumistest ja muidu vandaalitsemistest.

Linnakodanikukomisjon eesotsas Laine Tarvisega osutas väsimatult linna avaliku korraga seonduvatele probleemidele – olgu siis tegemist alaealistele viinamüügiga või noorte vaba aja sisustamisega. Linnavalitsus võttiski detsembris vastu meetmed ning otsustas algatada liikumise “Alkoholiprii klass” ning kohustusliku osavõtuga nn preventiivsed koosolekud. Abipolitseinike tööd, muide, toetas linn 2007. aastal 40 000 krooniga ning septembrikuus alustas pärast mitmeaastast hoovõttu tegevust esimene naabrivalve sektor.

Päris palju leheruumi kulus lõppeval aastal ka lõpuks ärajäänud ooperipäevade saagale. Linna raha läks tuulde, kaubamärgile ostjat ei leitud ning opositsioonil mõlkus kogu selle segaduse taustal koguni meeles umbusaldusavaldus. Õnneks saabus messias Eesti Kontserdi ja Aivar Mäe näol, kes tulevaks aastaks lubanud palju grandioossemat festivali kui saarlaste silmad senini näinud.

Mõneti üllatava sammu tegi 2007. aastal ka kunagine Kuressaare abilinnapea Urmas Treiel, kes otsustas seoses maale kolimisega loobuda kohast linnavolikogus. Pole just tavaline, kui “pumba juurest” niisama lihtsalt lahkutakse. “Minu loomuses on käituda seadusekuulekalt,” märkis mees maikuus ise.

Luterlik kirik otsustas anda oma tänavuse kiriku sõbra tiitli endisele Kuressaare linnapeale, praegusele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile. Kirikutegelased ongi toonud Kuressaare linna eeskujuks suurematele otsustajatele, sest linn kohtleb oma eelarves võrdselt nii apostliku õigeusu kirikut kui luteri kirikut, andes mõlema toetuseks 250 000 krooni. Nukker oli aga lugeda aasta alguses nii rõõmsalt alanud Püha Nikolai kiriku restaureerimistööde seiskumisest detsembri alguses.

Kiriku-uudistest veel ehk niipalju, et Saare maakonna suurim kogudus, EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus, suutis laenu toel valmis saada Kauba tänaval uue koguduse maja, kus olemas ka linna esimene ema-lapse tuba. Tegemist oli nii suure ettevõtmisega, et maja avamisele oli asja ka peapiiskop Andres Põdral.

Aasta lõpus võeti tellingud maha aga ajalooliselt Paadla kojalt ehk siis nn linnavalitsuse vanalt hoonelt – linn saab uue ja korraliku esindushoone. Ometigi ei suutnud Saaremaa pealinn aasta jooksul vaatamata mitmele konkursile leida endale linnaarhitekti, samuti ootab kabeli rajamine arendajat. Kuid positiivsete uudistena jäid kindlasti meelde ka linna otsus suurendada sundüürnike toetust. Seitse sundüürnike peret said muide ka päris uude korterisse kolida.

Ja muidugi ei saa märkimata jätta parima linna suveniiri väljakuulutamist (selleks sai pealinna arhitekti Oksana Solovjova paberist kokkuvolditav Kuressaare linnuse makett) ning kodanikualgatuse korras valminud linnuse meenemünti, mille idee tõi mandrimees Ülo Kasema kaasa Strasbourg´i katedraalist. Balthasar von Campenhauseni mälestusmärgi ideekonkursi võitis Aili Vahtrapuu.

Kui tagasi tulla linna sünnipäeva juurde, siis oli meeliülendav tänuhommikusöök ning 12. ja 13. Kuressaare linna teenetemärgid pälvisid Laine Tarvis ning Tiit Köster. Linn otsustas hakata maksma ka kõikidele pensioniikka jõudnud teenetemärkide kavaleridele igal aastal linna sünnipäeval miinimumpalga suurust toetust.

KAARMA VALD

Ühine haridusruum Kuressaarega

Märtsis allkirjastasid vallavanem Ülo Vevers ja Kuressaare linnapea Urve Tiidus lepingu, mille kohaselt moodustatakse linna ja valla ühtne haridusruum.

Mais avas mittetulundusühing Randvere Tööõppekeskus pidulikult Kuressaares Pihtla teel poe, kus saavad oma toodangut müüa ja reklaamida puuetega inimeste ühendused.

Juunis saime lugeda, et mahetooteid valmistav GoodKaarma tegi seebi Haapsalu linnale ja et Abrukale navigeeris Balti mereajakiri Navigaator, mis kirjeldas Abruka müütilist tekkelugu ja annab lühiülevaate meresaare ajaloost ning tänapäevast

Mais tunnustas vald aasta parimaid õpetajaid ja õpilasi.

Septembris saime teada, et Vestman Kinnisvara AS kavandab Kuressaare linna külje alla Kudjapele Kopli ja Märjavälja kinnistutele kuni kaheksakorruselisi korterelamuid ning et elanike juurdekasv Pihtla tee äärsetes arenduspiirkondades sunnib valda mõtlema uue lasteaia rajamisele.

Septembris hakkas Vaivere külas asuv ettevõte Saare Uluk kokku ostma ja töötlema ulukiliha.

Oktoobris üllatas lugejaid eraettevõtja Olena Vool, kes planeeris rajada Kuressaare külje alla suurejoonelise looma- ja linnupargi, kus külastajail on juba ületuleva aasta kevadel võimalik teiste pudulojuste hulgas uudistada ka kaelkirjakut ja lumeleopardi. Kui Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal nimetas seda ebareaalseks unistuseks, pöördus Olena Vool advokaadi poole plaaniga kaevata Mati Kaal tema väärikuse solvamise eest kohtusse. Lugu äratas suurt huvi erinevates meediakanalites.

Detsembris algatas vallavalitsus detailplaneeringu eesmärgiga rajada pärast prügila sulgemist Kudjapele jäätmete sorteerimise jaam.
Aasta viimasel kuul tunnustati parimaid sportlasi, Parimaks meessportlaseks tunnistati tänavu juba teist korda veteranide maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitnud Olev Kiirend.

KIHELKONNA VALD

Aasta ema ja aasta isa vald

Kihelkonna vald alustas aastat võimuvahetusega, esmalt loobus oma kohast volikogu esimees Karl Teär ning tema asemele asus kirikuõpetajast vallavolinik Rene Reinsoo. Umbusaldusavaldusega lahkuma pidanud vallavanema Marju Lõbusa mantlipärijaks sai jüripäeval kunagine maavanem ja eksriigikogulane Jüri Saar.

Kihelkonnal maadeldi pikka aega ka küsimuse üle, mis saab vanast rahvamajast. Kui esimene otsus oli hakata ehitama koolimaja juurde hoopiski uut kultuurikantsi, siis sügiseks oli kaalukeel langenud taas vana rahvamaja taastamise kasuks. Kevadel näidati Kihelkonnal ka viimast kinoseanssi ning uueks kultuurijuhiks kinnitati Margus Kõrgessaar.

Uudisekünnise ületasid OÜ Merekivi Hotelli plaan rajada Kõruse külla 271,5 hektari suurusele alale spaahotell, golfiklubi ja puhkeala, juba 12. korda peetud Kihelkonna kirikumuusikapäevad ning üheksandat korda toimunud ratsatriatlon. Juulikuus olid Vikil ka Kodukandi küladepäev ning päris aasta alguses tähistas kohalik koolimetskond 20. sünnipäeva.

Hariduse poole pealt otsustas volikogu liita lasteaia ja põhikooli ning märkimist väärib ka Kihelkonna kooli korvpallipoiste ning noorkotkaste tublid esinemised erinevatel võistlustel.

Märkimist väärib ka asjaolu, et naiskodukaitsjate poolt esimest korda valitud maakonna Aasta Ema ja Aasta Isa tiitlid läksid Kihelkonna valda – need pälvisid kooliõpetaja Monica Kallas ning kirikuõpetajast volikogu esimees Rene Reinsoo.

KÄRLA VALD

Kärlal mängiti poliitilisi mänge

Kärla valla sündmused jõudsid aasta jooksul Oma Saare lehte päris tihedalt. Eriti sealsed poliitilised mängud aasta teisel poolel.

Oktoobris avaldas Kärla vallavolikogu umbusaldust oma senisele esimehele Arvi Hallikule, teda asendama valiti Lümanda vallavanem Toivo Vaik. Uue esimehega keeldus koostööst vallavanem Meelis Sepp, kes paar päeva hiljem esitas lahkumisavalduse.

Novembri keskpaigas valis volikogu uueks vallavanemaks senise abivallavanema ja vallavanema kohusetäitja Enno Pildre, kes enda sõnul nõustus kandideerima tekkinud pingete mahavõtmiseks ning ei esinda ühtegi poliitilist poolt.

Pingeid vallas tekitas ka koduõe teema, mis päädis volikogu novembrikuise otsusega kaotada mais loodud koduõde-hooldustöötaja ametikoht. Kaotamise aluseks oli tervishoiuameti vastav ettepanek vallavolikogule.

Tänavu tuli ilmsiks, et Internetipõhise entsüklopeedia Wikipedia andmetel asub Euroopa keskpunkt just Kärla vallas Mõnnuste külas. Eks näis, kas uued vallajuhid arendavad edasi eelmiste plaani see huvitav koht kuidagi tähistada või mitte.

Seda, et Kärla rahvas kõige muu kõrvalt ka sporti jaksab teha, tõendab 23. Viidumäe mängude üldvõit juulis Karujärvel.

Juunis võisid Sõmera elanikud rõõmustada taasavatud OÜ Saare Kruiisi esmatarbe- ja toidukaupade poe üle. “Pole vaja enam läbi lume, lörtsi ja vihma libedat teed mööda Kärlale poodi minna,” sõnasid õnnelikud ostlejad.

LAIMJALA VALD

Laimjala on tublisti plussis

Laimjala vallas toimus aasta jooksul sündmusi, mis rõõmustasid südant, kuid ka neid, mis meele mõruks tegid.

Veebruaris oldi õnnelikud värskelt remonditud Laimjala rahvamaja üle, mille ruumes on koha leidnud ka noortekeskus. Kaks külateed said mustkatte ning teede parandamine jätkub hoogsalt ka uuel aastal. Kahtla lasteaed-põhikooli saatus hoidis aasta läbi meeled ärevil, artuelud jätkuvad.

Muret tekitasid võõrad loodusobjektide kallal. Kui veel novembris kirjutasime, et Piretikivi juures on soovipaelade sidumise komme väljunud piiridest ning põõsastele riputatakse kõikvõimalikest materjalidest ribasid, siis enne jõule selgus, et Pärnu metsandusfirma on hävitanud Laimjala vallas sadakond maarjakase istikut.

Mööduv aasta tõi ka ootamatuid ja romantilisi üllatusi. Augustikuu viimastel päevadel uhtus meri Laimjala vallas asuvasse randa lätikeelse pudelikirja, mille olid oma armastuse märgiks pea kuu aega tagasi Ventspilsis vette visanud lätlastest noorpaar.

Novembris leidsid vallaametnikud end sootuks uuest rollist – Astrid Lindgreni 100. sünniaastapäeva puhul loeti lastele ette valitud lõike “Pipi Pikksukast”. Töölaua taha naastest võidi aga rõõmust käsi kokku lüüa – eelarvega täituvusega ollakse tublisti plussis!

LEISI VALD

Leisi – aasta koolitussõbralikum

Septembris valis Saare maavalitsus Leisi valla aasta koolitussõbralikumaks omavalitsuseks.

Käesoleva aasta kevadkuudel saime Oma Saare leheveergudelt lugeda, et Leisi vallas tegutsev mööblifirma Saare Mööbel OÜ hakkab esimesena maailmas tootma kingakuivatusriiuleid.

Mais eraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Leisi vallale miljon krooni, et viia lõpule Jõiste-Paaste rannaala väljaarendamine puhkepiirkonnaks.

Juulis on Leisi vallas Oitmel juba laialdaselt tuntud festival Õlletoober, mille korraldajad sel aastal isegi konkureeriva laevaliini käima panid, osutades õllefestivali ajal Virtsu Kuivastu liinil üleveo teenust.

Augustis lõppes Leisi keskkooli söökla söögisaali remont, kuid Leisi kool ootab kooli hoone rekonstrueerimiseks riigilt kuni 50 miljonit krooni.

Hansapank paigaldas juuni alguses Leisi alevikku sularahaautomaadi, mis paikneb Saaremaa Tarbijate Ühistu kaupluse välisseina küljes.

Leisi vald on olnud kogu aeg tuntud oma pillimeistrite poolest ja suvel oli taas rahvapillide meisterdamise laager, kuhu tänavu kogunesid osalejaid mitmest erinevast Eestimaa paigast. Laagrilised tervitasid oma isevalmistatud karjapasunatega isegi Eesti vabariigi presidenti.

Novembris tuli Leisi vallal pettuda, sest keskkonnainvesteeringute keskus ei pidanud võimalikuks toetada kütusetankla ehitamist.

Detsembris said lugejad teada, et Leisi vald kavatseb PRIA toetuse abil ehitada Leisi keskkooli õpilaskodust välja majutusasutuse koos kööginurga ja söögitoaga.

OÜ Ülejõe Vähi- ja Kalakasvandus plaanib rajada Karja külasse 3,23 ha suurusele maa-alale vähi- ja forellikasvanduse.

Angla tuulikute rendikonkurss tõi Leisi taas leheveergudele, sest ettevõtja Sagur protesteeris konkursi tulemused.

LÜMANDA VALD

Lümanda korjas kamaluga preemiaid

Lümanda vald paistis aasta jooksul Oma Saare leheveergudel silma positiivsete uudiste küllusega. Valda tuli mitmeid suurepäraseid tiitleid.
Jaanuaris pälvis 28 aastat Lümanda põhikoolis töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning õppealajuhataja Liia Raun Johannes Käisi Seltsi aastapreemia Käisi pedagoogilise pärandi ja kooliuuendusliku tegevuse tähtsustamise eest.

Märtsis kuulutati Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juulik Saaremaa Aasta Naiseks 2007.

Ka maakonna tänavune aasta õppija Marja Paju tegutseb Lümanda vallas, avades kevadel sealse vallamaja ruumes oma massaažikabineti.
Oktoobris andis president Toomas Hendrik Ilves Lümanda põhikooli direktorile ja bioloogiaõpetajale Tiina Talvile presidendi kultuurirahastu hariduspreemia.

Teadmistepäeval, 1. septembril avati Lümandas koostöös kultuuriministeeriumi ja Eesti jalgpalliliiduga rajatud kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis läks vallale maksma 235 tuhat krooni.

Aktiivsusega on silma paistnud valla külaseltsid, mis korraldanud koolitusi, talguid, (jüripäeval olid kohalikele Karala ja Atla ranna puhastamisel abiks ka Lümanda valla- ja Saare maavalitsuse ametnikud), kokkutulekuid ja muid ettevõtmisi.

Kui kartulimardika avastamine Lümanda mailt muutis paljudel meele mõruks, siis suve alul Kipi-Koovile elama asunud eesel ja laamad panevad nii mõnedki silmad särama.

MUHU VALD

Muhu on kindlalt kaardil

Muhu vald oli meie leheveergudel üks eelmise aasta aktiivsemaid valdu.
Tunnustati oma valla tublisi tegijaid – Eesti Vabariigi 89. sünnipäeval pärjati Muhu aasta tegu, milleks sai kohaliku restorani ja kaubahoovi asutamise ja käimalükkamine.

Käis kõrgeid külalisi – suve üheks suursündmuseks oli presidendipaari külaskäik, kui Koguva külas kohtuti vallajuhtide ning Muhu elu edendajatega.
Tegutseti unistuste nimel – vallavalitsuse plaan uude otse valla keskuses asuvasse suuremasse majja kolida jõudis uude järku, firmadelt küsiti konkreetsed projekteerimise hinnapakkumised.

Nõuti õigust taga ka kõrgematelt organitelt, lausa õiguskantslerilt endalt – Muhu vallavolikogu ei olnud rahul olukorraga, kus volikogu esimees saab minna lapsepuhkusele vaid tagasiastumise hinnaga.

Võideldi parema elukeskkonna nimel – läbi aasta hoidis muhulaste meeli ärevil Koguva dolokarjääri teema, kohalik rahvas võitles häälekalt Saarte Teedevalitsuse plaanide vastu. Teema on jätkuvalt päevakorral ning kindlasti kajastame ka järgneval aastal, mis on saanud asjast edasi.

Vaadati, et elu oleks mõnusam ning ka noortel jätkuks tegemist – lisaks arvukatele rahvaüritustele ja noortepidudele on uute projektidena plaanis nii multimeediastuudio käivitamine kui seikluspargi rajamine.

Peeti tähtsaks kodusaare traditsioonide alalhoidmist – korraldati nii sukaseminari kui muretseti muhu murde eluspüsimise pärast.

MUSTJALA VALD

Mustjalas oli nii mõnigi torm veeklassis

Aasta alguses vahetus Mustjala vallavolikogu esimees. Detsembris vallavanema ametikohale asunud Kalle Kolteri asemel asus volikogu juhtima senine aseesimees Toivo Lõhmus.

Veebruari lõpus kinnitati ametisse ka Mustjala rahvamaja uus juhataja Reine Vinter, kelle esimene suurem korraldustöö oli Mustjala valla 15. sünnipäevapidu, kus vallavanem Kalle Kolter leidis, et erilise hoolega tuleb hoida kooli, lapsi, kultuuri ja vanureid.

Aprillis toimunud kohalik laululinnuvõistlus katkestas suisa vallavolikogu istungi, kuna osal volinikest oli püha kohus minna kaasa elama lapselaste esinemisele. Samal päeval väisas valda ka maavanem Toomas Kasemaa saatjaskonnaga.

Kevadel võis lehest lugeda, et Saaremaa sadam ootab tänavu üle 2000 kruiisireisija, erinevatel põhjustel jäi mõni reis siiski toimumata ja turistid tulemata.

Kui vallamajas kaduma läinud dokumendid või rahva raha eest ostetud “Mustjala pulma” viinad tekitasid väikesed tormid, siis tõelise skandaali kiskus Mustjalas üles Sulev Keeduse vändatud alkoholismi küüsis vaevlevatest eluheidikutest kõnelev dokumentaalfilm “Jonathan Austraaliast”.

Paljud häbi tundvad ja solvunud kohalikud pahandasid filmi loojate ning selles osalejatega, kuna sellega olla rikutud kogu valla maine. Oli ka neid, kes leidsid, et parata pole midagi, kuna elu just selline ongi, nagu filmis näidatud.

ORISSAARE VALD

Orissaare – ehitustegevus ja tublid tegijad

Orissaare vallas käis möödunud aastal vilgas ehitustegevus.

Aasta alguses oli vallas mitmeid lindilõikamisi – jaanuaris avas taas uksed värskelt remonditud Orissaare kultuurimaja, kus paar kuud hiljem asus vägesid juhatama Anu Viljaste.

Veebruaris avati pidulikult Orissaare perearstikeskuse värskelt remonditud ruumid, juulis käivitus rekonstrueerimise teine etapp.

Märtsis sai valmis Orissaare uus ja uhke spordihoone. Ideid jätkus ka alevi vahelt väljapoole – uue projektina tahab Eesti apostlik-õigeusu kirik rajada Ööriku külla nunnakloostri.

Samuti leiti, et säilitamist väärib vana. Soovitakse jätkata kuus aastat tagasi alguse saanud Maasilinna kindluse restaureerimistöid.

Novembri lõpus selgus, et Orissaare aleviku keskus väärib miljööväärtusliku ala staatust ning alevikus tuleb säilitada Nõukogude Liidu aegsed esinduslikud ehitised.

Valla heakorra nimel tehti tublisid pingutusi, muuhulgas otsustati augustikuus muretseda teehöövel, juba varem vahetati kõik tänavasildid uute ja erksavärvilisemate vastu.

Tublisid ja tegusaid orissaarlasi jätkus erinevatele elualadele. Kui septembri hakul tervitati Orissaare sadamas viiekümne päevaga Inglismaalt paadiga kodusaarele jõudnud seiklejaid Heiki ja Andres Hansot, siis novembris tunnistati Orissaares koorijuhina tegutsev Anne Kann Gustav Ernesaksa fondi stipendiumi vääriliseks.

Orissaare lilleostjad võivad aga rõõmustada – neile sätib kimpu nüüd ametlikult Eesti parim lilleseadja tiitliga pärjatud Reine Väli isiklikult.

PIHTLA VALD

Pihtlas avati uus raamatukogu ja üllatasid Püha kirikuleiud

Kevadel valla 115. ning taastamise 15. aastapäeva tähistanud Pihtla valla jaoks oli kindlasti lõppeval aastal suursündmuseks uue külaraamatukogu avamine vallamajaga ühe katuse all. Nn boonusena sai ettevõtmisest kasu Pihtla külade selts, kelle kasutada jäid ajaloolises vallamajas asunud senised raamatukogu ruumid.

Et Pihtla vallas on üks tähtsamaid maakonna turismiobjekte – Kaali meteoriidikraatrite väli –, siis ei saa tähelepanuta jätta ka augustis Kaalis toimunud üleriigilist meteoriitikapäeva, mis oli pühendatud kahele Kaali kraatrite uurijale – geoloog Ago Aaloele ja arheoloog Vello Lõugasele.

Veel teinegi vaatamisväärsus, keskaegne Püha Jakobi kirik, üllatas tänavu aga paljusid – alustatud restaureerimistööde käigus pugesid seinakrohvi alt välja raiddekoorid, vana altarimaali tagant tuli välja veel üks maal ning põhjapoolsest seinast koorus välja portaal. Asjatundjad vaimustusid leidudest ning vald toetas koguduse poolt mahukalt ettevõetud töid 50 000 krooniga.

Saaremaa pisima kooli – Pihtla lasteaed-algkooli –, kus koolipoolel kahe klassi peale vaid kuus õpilast, peret rõõmustas aga augustikuine uudis uuest mänguväljakust. Kaali põhikoolis lõppes seevastu aga maikuus rahvusvaheline Comeniuse projekt, mille partneriteks olid lisaks Kaali koolile ka koolid Soomest ja Taanist.

Näitamaks, kuidas hoolitakse laste turvalisusest, otsustati Kaali koolis lühendada koolipäeva Saaremaa ralli ajal, et ikka lapsed ja õpetajadki ohutult koolist koju pääseksid.

Pihtla otsus hakata koos Valjala vallaga rajama Kõljalga vanurite hooldekodu, maavalitsuselt saadi luba lastehoiuteenuseks Kõljala mängurühmas. Maakonna 2007. aasta võrkpallimeistriks tuli Alme Auto / Pihtla võistkond.

PÖIDE VALD

Pöide vallas on tubli kool, sportlik vallavanem ja usin sotsiaaltöötaja

Pöide valla õnneseen oli mööduval aastal kohalik kool. Tornimäe põhikoolil oli põhjust korduvalt rõõmustada – veebruaris lõppes ametlikult ligi pool aastat kestnud ja ligi kaheksa miljonit krooni maksma läinud remont, mille tulemusel muutus kooli välimus ja sisemus pea tundmatuseni.

Aasta alguses haridus- ja teadusministeerium poolt välja kuulutatud konkursil pikapäevakooli loomiseks oldi samuti edukas ning aasta jooksul toimus projekti raames erinevaid ettevõtmisi ja projekte, varustust muretseti ka huvitegevuseks. Et uuenduskuur oleks täielik, sai Tornimäe põhikool ka uue direktori – endise Kahtla põhikooli õpetaja Raili Nõgu.

Kõik ei olnud aga sugugi nii roosiline. Tornimäel asuv postipunkt otsustati Eesti Posti poolt kinni panna ning selgus ka, et Pöide valla juhtidele teeb muret valla elanikkonna jätkuv vähenemine. Sellest heitumata otsustas Pöide vallavolikogu kohalikku elu edendada uute võtetega: juunis kehtestati valla külavanema statuut, plaani võeti ka valla rinnamärgi ning Aasta Tegija/teo statuudi väljatöötamine. Juba varasemast on vallas kasutusel külavanema ametiraamat nagu eelmise sajandi 30-ndatel aastatel.

Vallaametnikele jagus tunnustust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil – märtsi alguses selgus, et Pöide vallavanem on kõige sportlikum omavalitsusjuht kogu Eestis, rahvusvahelisel sotsiaaltöötajate päeval novembris kuulutati aga maakonna Aasta Sotsiaaltöötajaks Pöide sotsiaalameti juhataja Aili Ansper.

RUHNU VALD

Ruhnu – elujõuline väikesaar

Ruhnu on sel aastal silma paistnud nii paljude erinevate positiivsete uudistega, et võib kadedaks teha iga teise valla.

Eestis ainulaadne tuulepark, kvaliteetsem lennuväli, moodne jäätmejaam, uus saekaater, keraamikaahi jne. Lisaks kolmekeelsele kodulehele on vallal veel ka veebipäevik ja -raadio. Innovaatiliste ideedega tuntuks saanud Ruhnu saar asus looma ka oma raadiosidevõrku.

Ruhnus on iga kümne elaniku kohta üks traadita interneti leviala, saar on varustatud satelliit-interneti ühendusega, hiljuti loodi oma blogiraadio ning peagi jõuab saarele ka digitaalne televisioon. Sel aastal sai Ruhnu saar uue ketassaekaatri, mis vahetas välja vana ja väsinud kolleegi.

Alustati teetöid ja saar sai omale mustkattega tee, avati bussiliin kus Sareta hakkas bussiteenust pakkuma. Koolimaja juurde loodi ka lasteaed.

Suurt tähelepanu äratas muidugi see, et mais kinkis kommivabrik Laima ruhnlastele 36 kilose šokolaadikaru, mis aasta lõpus koos ära söödi. Eelnevalt oli suussulavast materjalist karule valmistatud kipsist asendaja.

Ruhnlased tahavad tulevaks suveks valmis saada triibulised vestid, mis võiksid kujuneda samasuguseks sümboliks kui Kihnu kört naabersaarel.

Leheveergudelt oleme saanud lugeda, et lisaks kõigele eelnevale mahub plaanidesse veel ka tervisekeskuse rajamine.

SALME VALD

Salme võiks saada mitu muuseumi

Septembris jõudis leheveergudele üllatav uudis sellest, et Saaremaalt pärit, praegu Lagedis eesti vabadusvõitlejate muuseumit pidav Johannes Tõrs kavatseb Salme jõe äärde rajada muistse linnuse maketi, mis töötaks kui muuseum ja oleks vastukaaluks Kuressaare linnusele. Hetkel idee tasandil olev plaan meeldib nii valla esindajaile kui maakonna ajaloohuvilistele.

Pisut teistsugust muuseumit plaanib eraettevõtja Ardo Läets, kes avaldas kevadel plaani ehitada Salme alevikus asuv endine magasiait ümber pubiks, eluruumideks ning vallamuuseumiks. Kuigi rajamistööd edenevad plaanitust aeglasemalt, ei ole mõtet maha maetud.

Sel aastal tähistas oma 40. juubelit Salme lasteaed Otto-Triin, kus kokku 37 last. Praegu juhib vallale kuuluvat lasteaeda Maret Seeman, kellele lisaks töötab 1996. aastal kapitaalremondi saanud majas tosin rõõmsameelset naist. Staažikaim töötaja on asutuse avamisest saati laste toidulaua eest hoolt kandnud kokatädi Ulve Tammeväli.

Augustis tähistati Ansekülas Martin Körberi 190. sünniaastapäeva. Kaasaegse laulupäeva hingeks on olnud Martin Körberi Selts, Anseküla kirikuõpetaja Anu Konks ning pikka aega pealinna saarlaste segakoori juhtinud Jaan Vaidla.

Esimest korda olid laulupäeva külaliste seas ka pärast Körberit Ansekülas kirikuõpetaja ametit pidanud Friedrich Adolf Greinerti ning tema poja Ernst Adolf Greinerti järeltulijad Saksamaalt.

TORGU VALD

Uus vallavanem sai koolita valla

Lõppeva aasta esimesel poolel räägiti kunagi kuningriigi staatuse saanud Torgust enim märksõnaga “kool”. Ehkki kooli juhtkond asus tulisesse võitlusse vallas põhikooli säilitamise eest, otsustas volikogu siiski reorganiseerida kooli (lasteaed-)algkooliks, kuhu kahjuks septembris ühtegi last ei läinud.

Torgu-uudistest tasub kindlasti ära märkida taaskordset vallavanema vahetust – Laine Pärna asemele otsiti kaua uut vallajuhti ning aasta lõpuks see leitigi – endine bussijaama juht, kunagine Pihtla abivallavanem Tiit Kaasik asub tööle loetud päevade pärast.

Tegelikult suudab Torgu vald aeg-ajalt üllatada – nii kirjutati jaanuaris, et Mõntu võib tulla uus küla koos lasteaia ja poega (ehkki algul plaanitud 70 elamust oli sügiseks alles jäänud 15) ning sedagi, et mandri-sõrulased kavatsevad Iidesse rajada repressiooniohvrite mälestuseks memoriaali.

Kohalik volikogu esimees Mihkel Undrest astus aga augustis Keskerakonda ning oktoobrikuus jõudis leheveergudele lugu Undresti koduranna kaitserajatisest, mis keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse kohaselt tuli seadustada.

2007. aastal selgus, et lisaks sellele, et Eesti Energia poolt pakutav internetiteenus KÕU ei taha Sõrve poolsaarel levida, on Torgus probleeme ka raadio- ja telekanalite leviga.

Rõõmsamaid noote tõid aga Torgu kanti muusikud. Nii pühendas maestro Olev Sau oma viimases luulekogus “Sõrve külalaulud” ilmunud värsid tuntud sõrulastele ning VII Anseküla kaasaegne laulupäev tõi kodukandi maile käima Greinertite suguvõsa liikmed Saksamaalt – olid ju kohal ka kunagise Torgu arsti Edgar Greinerti, kelle velskripunkt oli muide kuulsa fotograaf Bulla majas, lapselapsed Björn, Nils ja Lars.

Statistika, muide, luges aasta lõpus kõige vaesemaks just Torgu valla elanikud.

VALJALA VALD

Valjala – Saaremaa üheksa jala kärmeim jalg

Aasta algas Valjala valla jaoks kodulehekülje uuendamisega, kuhu operatiivset infot hakkasid lisama vallaametnikud ise. Märtsis avati suure peoga rahvamaja, määrati ametisse ka uus kultuurijuht Anne Auväärt, Valjala põhikool võitis Eesti koolispordiliidu ja Eesti võrkpalliföderatsiooni korraldatava Kalevi võrkpalli kooliliiga tütarlaste arvestuses. Kevadvaheajal oli koolis ka galavisioon, mis on tuntud lauljate ja ansamblite jäljendamise konkurss.

Kevadel kinnitati ka külavanema statuut ja Valjala vallavalitsus sõlmis külavanematega lepingud.Uudistest sai lugeda ka Turja külast pärit 80 aastane käsitöömeistri Ljuba Keskküla Kuressaarde üles pandud käsitöönäitusest.

Juulis võitis Valjala mees Andres Kurgpõld Õlletoobril kolmandat aastat järjest õllemeistri tiitli. Suvel kogub Valjala populaarsust Jööri folgiga ning suve lõpus, augustis käisid Valjala põhikoolis põhjalikud remonditööd, muuhulgas ehitati kooli spordisaali kõrvale väikene jõusaal.

Oktoobris hakkas Soome multiinstrumentalist Jarmo Moilanen seal ringijuhiks: muusikaringis saab tutvuda rahvuslike rütmipillde, süntesaatori, vibrafoni ja kitarriga.

Novembris oli Valjalas maakondlik koorilauljate päev, Sakla külaraamatukogu 60 juubel, Oma Saare alustas üheksa jala reportaaži, mis sai alguse Valjalast, mida hinnati kui ühte kopsakamat ja kärmemat jalga.
Detsembris avati Valjalas noortekeskus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 78 korda, sh täna 1)