Tere tulemast vabameelsete paradiisi

Tere tulemast vabameelsete paradiisi

 

Pahura ilma ja kehva nähtavusega ei pruugi silti Neatherlands üldse märgatagi. Ühel hetkel lihtsalt avastad, et kõik sildid ja reklaamid ja viidad on vigases saksa-inglise keele segus kirjutatud. Muidugi arhitektuur on teine. Inimesed on veel kirevamad ja omapärasemad kui Saksamaal. Holland on väga multikultuurne.

Järgnevatel päevadel üritasin tüüpilise hollandlase välimuse kokku panna. Jälgisin tänaval erinevaid inimesi, üritasin leida nende sarnasusi. Ise ma lõpuks ei suutnudki tüüpilise hollandlase pilti kokku panna. Mind aitas Hollandis elav eestlane.

Ta ütles, et “õiged hollandlased” on nagu iirlased. Punakate juuste, heledate silmade ja pikakasvulised. Selliseid kohtasin ma tänaval umbes viis.
Amsterdami linnatänaval märkad palju elurõõmsaid, positiivseid ja kompleksivabasid inimesi.

Hollandis näeb praktiliselt kõikide konfessioonide, rahvuste ja seksuaalse orientatsiooni esindajaid. Inimesed on vabameelsed ja teineteise suhtes sallivad. Erinevus on Hollandis pigem vooruslikkus kui häbiasi.

Tolerantsuse kuningriigis on nulltolerants alkoholijoobes sõidukijuhtimise suhtes. Hoolimata sellest, et Hollandis on lubatud kergete narkootikumide tarvitamine, ei tohi rooli peale alkoholi tarvitamist istuda.

Kergete narkootikumide kohvikud

Holland on täis meeletuid sex- ja coffeeshoppe. Vilkuvad tulekesed, pilkupüüdvad reklaamid ja kirevad vitriinid ei lase nendest rahumeelselt mööduda. Coffeeshopi astudes pead dokumendiga oma isikut ja vanust tõendama. Alaealistel on sellistes kohtades käimine rangelt keelatud.

Coffeeshopides on üldjuhul kummaline õhkkond. Müüja on vabas ja mõnusas konditsioonis, klientuur hõljub ka kuskil lae all. Ja vaadates marihuaana- ja hašišijointi hindasid, võid ainult oletada, et mõned ei suudagi narkootikumide poolt tekitatud ekstaasist loobuda. Muudkui suitsetavad elu ilusamaks.

Hollandi ühed suurimad raha sissetoojad on just nimelt narkoturistid. Hollandi narkoturism kui selline sai alguse 1976. aastal, mil kuningriigi parlament legaliseeris kergemate narkootiliste ainete müügi ja tarbimise selleks ette nähtud kohvikutes.

Parlament hakkas eristama esimese ja teise nimekirja narkootikume. Samal ajal, kui teise nimekirja kuuluvad ained tohtis tarbida, levitada ja omada, ei tohi esimesse nimekirja kuuluvaid ainete (heroiin, kokaiin, LSD) nimesid suhugi võtta. Kannabisetoodete import, eksport, tootmine ja müük väljaspool kohvikuid on kuulutatud ebaseaduslikuks.

Kuna Holland oli liitunud mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega, siis on narkootiliste ainete sissetoomine riiki keelatud. Hollandlased leidsid sellele probleemile lahenduse kodukanepi kasvatamise näol.

Hollandis elav eestlane ütles, et üldiselt on riigi narkokohvikupoliitika läbi kukkunud ja riik ei suuda piirata kangemate narkootiliste ainete tarvitamist ja vohamist. Kangemate narkootikumide sõltlaste tase on aastatega pigem kasvanud kui kahanenud.

Kehaliste naudingute Amsterdam

Teine aspekt, mis torkas eriti silma just Amsterdami puhul, on punaste laternate piirkond. Samal ajal kui prostitutsiooni legaliseeritud Saksamaa linnas Hamburgis võivad poolpaljaid ja meelaid näitsikuid uudistada vaid täisealised mehed ning naistele on sellel alal viibimine rangelt keelatud, võivad Amsterdamis punakate neoonlampidega vitriinidel ilutsevaid prostituute vaadata kõik, kel selleks vähegi soovi ja tahtmist.

Jalutades selles Amsterdami kvartalis, nägime palju kliente meelitavaid naisi. Nii pakse, saledaid, pikajuukselisi, poisipeaga, musti, valgeid, värvilisi.

Julgesime hinda küsida. Üks keskmine prostituut Hollandis maksab 100 eurot. Jällegi on selles piirkonnas rohkem uudistajaid kui reaalseid kliente. Kui mõnele vitriinile on ajutiselt kardinad ette tõmmatud, siis tähendab see seda, et prostituut töötab. Tal on klient.

Hollandis suhtutakse lõbutüdrukutesse kui ettevõtjatesse, kes pakuvad teenust, oskusi ja teadmisi. Prostitutsiooni legaliseerimine Hollandis on leevendanud mitmeid sotsiaalseid probleeme. Maailma vanima elukutse esindajate töö legaliseerimine on aidanud võidelda lapsprostituutide ja sutenööridega. Riik saab parema ülevaaate nendest valdkondadest, mis tavaliselt on põrandaalused.

Samuti on legalisatsioon kasulik ka lõbutüdrukutele endile – nad maksavad riigile makse ja on seeläbi sotsiaalselt kindlustatud. Neil on nii tervisekindlustus kui ka õigus vanadusepensionile. Suurem osa Hollandis töötavatest prostituutidest on pärit Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest.

Kaasaegne Holland

Holland on konstitutsionaalse monarhiaga riik. Kuigi väidetakse, et sellisega korraga riikides on monarhidel vaid esinduslik roll, pidavat Hollandi kuninganna olema mitmeid kordi kaalukama sõnaga oma riigi kodanikele kui Saksa liidukantsler Angela Merkel sakslaste jaoks. Või kui mitte kaalukama, siis vähemalt samaväärsema. Kui kuninganna taunib või kiidab midagi heaks, on see hollandlase jaoks väga oluline. Kuningannat kuulatakse, tema nõuannetest juhindutakse.

Kuigi riigi pealinnaks on Amsterdam, siis reaalselt toimub Hollandi valitsemine riigi suuruselt teises linnas Haagis. Haag on väga modernse arhitektuuriga Euroopa linn, aga samas ka pika ajaloo ja traditsioonidega Hollandi keskus.

Haagis on nii armsalt romantilisi renessansi- ja barokkajastu ehitisi kui ka postmodernismi musternäidiseid. Haagis on kunsti igale maitsele.
Kuna Holland on oma pindala kohta väga tihedalt asustatud riik, siis on igasugune pind Hollandis väga hinnas. Ööbisime Haagis ühes Hollandi tüüpilises korteris.

Kõige kummalisem selle korteri juures ei olnud mitte üllatav ruutmeetri ja hinna suhe ning omapärane korteriplaneering, vaid väike nelinurkne avatud kambrike, mida hollandlased ise õueks nimetavad. See oli ruudukujuline betoonpõrandaga 9-ruutmeetrine ruum, kus sai näha taevast ja päikest. Selline tagahoov on hollandlase jaoks luksus, sest iga meeter on selles väikeses riigis hinnas.

Liiklus ja igapäevaelu

Hollandi üheks kõige populaarsemaks linnasiseseks liiklusvahendiks on jalgratas. Jalgrattaid on igas Hollandi linnas massiliselt – neid jäetakse tänavatele, kanalite äärde, parkidesse. Jalgrataste jaoks on isegi omaette parklad, kus neid on miljoneid.

Tänaval kõndides peab olema väga ettevaatlik, jalakäijana liigeldes pead käima ainult selleks ette nähtud kohtades. Mingil juhul ei tohiks sattuda jalgrattateele. Sellest võib tulla palju paksu pahandust ja nagu kohalik eestlane meile ütles, võidavad jalgratturid alati kõik vaidlused. Jalgratturid on Hollandis väga julged ja ülbed, nendest tasuks eemale hoida, sest nagu ma juba eespool ütlesin, jalgratturite sotsiaalne staatus Hollandis võimaldab neil hullumeelselt autode ja jalakäijate vahel liigelda.

Hollandis ei kohanud me ka megasuuri ostukeskusi. Neid on, aga mitte nii massiliselt kui näiteks Eestis, Saksamaal või mõnes muus Euroopa riigis. Poed on tavaliselt pisikesed, lahtiolekuajad on tunduvalt lühemad kui meil ja alkoholi ostmise jaoks on selleks ettenähtud poed. Toidupoest saab ainult veine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)