Tänane päev möödanikus

Kaheksakümmend viis aastat tagasi, 1922. aasta 30. detsembril toimus Venemaal kaks sündmust, mis oluliselt mõjutasid kogu maailma ajalugu XX sajandil, ehkki tookord ei osatud vist neile erilist tähelepanu pöörata.

Nimelt kogunes Moskvas I üleliiduline nõukogude kongress, kus võeti vastu otsus moodustada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit – riik, mis peagi kujunes “kurjuse impeeriumiks” ja mille lagunemise (see oli 1991. aasta jõuluaja esimesel pühal) tagajärjed veel ka täna aeg-ajalt tunda annavad. (Võtame kasvõi selle, mis praegu Ukrainas ja Gruusias toimub).

Tookord, kui Nõukogude Liit loodi, oli selle koosseisus neli liiduvabariiki (Eesti tõmmati NL-i koosseisu vägivallaga 1940. aasta 6. augustil). Aja jooksul aga hakati neist ühte, Vene föderatsiooni, nimetama “esimeseks võrdsete hulgas”. Tõenäoliselt andis just see inglise kirjanikule George Orwellile (pildil) inspiratsiooni, kui ta kirjutas oma halatamatu satiiri poolest tuntud romaani “Loomade farm” – seal valitseb ju põhimõte, et farmis on kõik “loomad võrdsed, kuid mõned on siiski enam võrdsemad kui teised”.

Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov ütles aga kunagi: “See riiklik moodustis oli rajatud hirmule, repressioonidele ja teiste rahvaste enesemääramisõiguse mittetunnustamisele.” Selge on, et sellistel alustel ei saa miski (isegi impeerium) kuigi kaua püsida.

Kuid vähem teatakse ühte teist fakti. Sel samal päeval, mil “kurjuse impeerium” sündis, moodustati kohe ka OGPU – tegu on lühendiga väga keerulisest venekeelsest sõnaühendusest, kuid tavakeelde ümberpanduna tähendab see salapolitseid.

OGPU loodi endise VTšK asemele ja nagu eelkäija, hakkas ka see institutsioon ilma igasuguse kohtupidamiseta maha laskma inimesi, kes Nõukogude Liidu võimudele miskipärast meelepärased polnud. Hiljem reformiti OGPU-d veel korduvalt – ikka eesmärgil, et selle tegevust palju tõhusamaks ja efektiivsemaks muuta – ning Stalini elu lõpuaastail sai meile paljudele tuntud nime – KGB.

Seitsekümmend viis aastat tagasi, 1932. aasta 27. detsembril kehtestati Nõukogude Liidus passisüsteem. Veidi varem oli Nõukogude Liidu looja V. Lenin Tsaari-Venemaa passisüsteemi purustanud, kuna see olevat pärisorjusliku iseloomuga. Kuid passisüsteem, mille Lenini töö jätkaja Jossif Stalin kehtestas, oli tsaariaegsega võrreldes köömes.

Tsaari-Venemaa passides oli näiteks märge inimese usulise kuuluvuse kohta; Stalini-aegsetel passides ilmus aga märge “rahvus”. Möödus vaid paar aastat ja selle kogemuse võttis Euroopa üle üks teine diktaator – Adolf Hitler. Sellele lisaks oli Stalini poolt väljastatud passides märge inimese elukoha ehk sissekirjutuse kohta.

Selle alusel muudeti suur osa elanikkonnast sisuliselt sunnismaisteks, sest neil keelati elama asumine Nõukogude Liidu suurlinnadesse. Kuid kogu Stalini-aegse passisüsteemi kõige võikamaks momendiks oli see, et passe ei väljastatud külaelanikele.

See võttis talupoegadelt võimaluse üldse oma elukohta muuta – kui ta seda keelust hoolimata siiski teha püüdis, siis karistati teda tookordse kriminaalkoodeksi §192 järgi (kuni kaheaastane vangistus). Sellise abinõuga püüdis Nõukogude võim tõkestada maainimeste pagemist linnadesse pärast surmahoopi – talude kollektiviseerimist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)