Euroopa võit, meie võit

Euroopa võit, meie võit

 

13. detsembril kirjutasid Euroopa riigijuhid Lissabonis alla Euroopa reformileppele. Mis muutub selle lepinguga eestlaste elus? Kas tõuseb Maarjamaale sellest pikaleveninud Euroopa Liidu ümberkorraldamisest ka mingit otsest kasu?

Vastus on kahtlemata jah. Kuigi leping ei jaga ümber raha ja rikkust, muudab ta oluliselt lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks Euroopa Liidu kui tervikliku piirkonna juhtimise.

Euroopa Liit, mis sai alguse 50 aastat tagasi kuue riigi koostööleppest, on tänaseks laienenud 27 liikmesriigi ja ligi poole miljardi elanikuga pea kogu maailmajagu hõlmavaks ühtseks majandusruumiks. Paraku olid paljud Euroopa Liidu otsustusprotsessid pärit ajast, kui liikmeid oli vaid kuus.

See muutis otsustamise venivaks ning ei võimaldanud Euroopal olla kiiresti reageeriv jõud ja partner näiteks energeetikaläbirääkimistes. Lissaboni lepingu esimene suurem saavutus ongi asjaolu, et lõppenud on vaidlused protseduuride üle ning Euroopa Liit saab keskenduda probleemide lahendamisele.

Otsustamine kiiremaks

Teine oluline muudatus ongi seotud otsustamisprotsessi kiirusega. Varem oli iga otsuse tarbeks vajalik kõigi liikmesriikide täielik üksmeel, mida võis olla võimatu saavutada. Meenutame eelmise Poola valitsuse jonni seoses läbirääkimistega Venemaaga, mis kokkuvõttes suretaski kaubandusläbirääkimised Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Alates 2014. aastast saab otsuseid teha enamasti topelthäälteenamusega. See tähendab, et otsuse poolt peab olema vähemalt 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu elanikkonnast.

Oluliselt suureneb ka rahvusparlamentide roll, kes on senisest märksa enam kaasatud Euroopa-üleste õigusaktide arutellu. Ka on uue otsusena kolmandikul rahvusparlamentidest võimalik vaidlustada Euroopa seaduse eelnõu. See tähendab, et vähemalt üheksa riigi parlamendid saavad nõuda otsuse läbivaatamist. Eestile on see võimalus väga oluline, et kaitsta koos teiste riikidega näiteks Läänemere piirkonna huve.

Kolmandaks suureneb oluliselt Euroopa Parlamendi roll, kus Eestil on ka tulevikus kuus saadikukohta. Euroopa Parlamendi pädevusse laienevad ka liidu justiits- ja siseküsimused ning väga olulise laiendusena ka Euroopa Liidu eelarve küsimused. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel tuleb ka eestlastel teha väga oluline otsus, keda lähetada meie kodumaad esindama Euroopa Parlamenti. Sest Euroopa Parlamendi otsused mõjutavad kõiki liidu elanikke.

Liit lihtsamaks ja ühtsemaks

Neljanda olulise muudatusena asub Euroopa Liit ajama ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, millest on seni tublisti puudust olnud. Kuidas seda tegema asutakse, pole veel päris selge. Üks hea idee, mis ka eestlaste elu tublisti lihtsamaks teeb, on Euroopa Liidu saatkondade asutamine riikides, kus liikmesriigid oma saatkondadega on nõrgalt esindatud.

Viies tähtis muudatus puudutab Euroopa Komisjoni liikmete arvu, mis alates 2014. aastast on 2/3 liikmesriikide arvust. Seega ei saa mitte kõik liikmesriigid igaks perioodiks esindajat komisjoni, kuid vahetumine hakkab käima range korra järgi ja ilma oma volinikuta on mõne aja nii suured kui väikesed, uued kui vanad liikmesriigid.

Loomulikult on muudatusi veelgi, näiteks saab ühtseks mõisteks ja juriidiliseks isikuks Euroopa Liit ning kaovad ära mõisted Euroopa Majandusühendus, Euratom jms.

Mis jäi leppest välja?

Lissaboni leping ei käsitle, erinevalt mõned aastad tagasi kavandatud põhiseadusleppest, Euroopa Liidu hümni, lippu ja muid sümboleid. Loomulikult ei kao sinine kollase tähepärjaga lipp kusagile ja Beethoveni „Oodi rõõmule” kuuleme ka edaspidi, kuid sümbolite seadustamisest loobumine oli kokkuleppe saavutamise hind.

Mäletatavasti hääletasid prantslased ja hollandlased 2005. aastal Euroopa põhiseaduse leppe vastu valdavalt hirmust Euroopa Liidu kui suurriigi tekke vastu. Uus leping peaks need kartused kõrvaldama.

Euroopa Liit oli, on ja jääb vabade rahvaste vabatahtlikuks ühenduseks, millest Lissaboni lepingu kohaselt on võimalik ka välja astuda. Eestlastel loodetavasti selline plaan puudub.

Nüüd, kui sisemised ja organisatsioonilised vaidlused on lahendatud, saab Euroopa Liit keskenduda Euroopa ees seisvate oluliste küsimuste lahendamisele.

Euroopa suured küsimused

Laialdast ühistegevust vajab Euroopa majanduse muutmine konkurentsivõimelisemaks. Jätkuvalt vajavad tähelepanu ja riikide ühistegevust kliimamuutused. Terrorism võtab aina uusi vorme ja koostöö küberterrorismi vastu võitlemisel on Eestile väga tuttav teema.

Ja loomulikult vajab väga tõhusat koostööd energeetika. Euroopa peab nuputama, kuidas vähendada oma sõltuvust väljastpoolt liitu tulevatest energiakandjatest. Ja Euroopa peab jääma ühtseks, kui peetakse läbirääkimisi suurte gaasi- ja naftatarnijate, näiteks Venemaaga.

Värske Lissaboni leping avab Eestile, meie inimestele ja ettevõtetele väga palju uusi võimalusi. Meie endi kätes on nende võimaluste kasutamine oma perede, rahva ja Eestimaa hüvanguks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)