Kodukandis koidab kodutunne

Kodukandis koidab kodutunne

 

Sünnikodu, kodusaar, isakodu, kodukant, -küla, -kool, -maja – kodumaa. Me kõik oleme pärit oma kodust. Kodutunne on meisse sisse kodeeritud. Lapsepõlvekodu, ühiselamutuba tudengipõlves, korter külakeskuses, alevis, väikelinnas või metropolis. Oma kätega ehitatud kodumaja looduskaunis metsakülas, äärelinna vaiksel tänaval või kesklinna sumisevas sipelgapesas…

Kodu jääb koduks. Kodukant tõmbab meid nagu magnetina ikka ja jälle, ükskõik kui kaugel me oleme või kui kaua kodunt eemal viibinud. Kodukandi genius loci (koha vaim) hoiab meid oma kütkeis. Eesti külaliikumisel on kena nimi – KODUKANT. Nüüdseks on Kodukandil esimesed ümmargused tähtpäevad seljataga. Eestimaa Kodukant sai kümneseks ja Saaremaa Kodukant viieseks. Poole noorem on suure venna sarnane, ka sama virk ja teotahteline.

Kodukandi juhtmõtteks on: kogu Eesti peab elama! Sellest juhindub ka Saaremaa Kodukant. Ja tõdegem: viie aastaga on seda mõtet ellu viies tehtud suuri edusamme, koondades külaliikumisse teotahtelisi saarlasi. Maakonna külades jätkub küllaga sädeinimesi (just niisugust terminit Kodukant kasutab), kes ühistegevusele õla alla panevad.

Saaremaa Kodukandi eestvedaja Elvi Viira on õnnelik, sest külaliikumist toetavad ka maakonna omavalitsused.

“Oleme külaseltside esindajatega korraldanud kohtumisi omavalitsustes. Niisugustel aruteludel on kõik saanud oma mõtted välja öelda. Räägitakse probleemidest ja suundumustest. Varsti saame Saare- ja Muhumaale ringi peale. Külaseltsidel ei ole kohustust Kodukandi liikmeks astuda. Iga selts tegutseb oma äratundmise järgi. Varem toetasid Kodukanti ka omavalitsusliidud. Rahapuudusel nad seda enam teha ei saa. Võimaluse korral saavad aga vallavalitsused oma valla seltse aidata. Paljud seltsid ei jaksa ise transpordivahendi eest maksta, maakondlikest üritustest soovitakse aga osa võtta. Tänusõnad omavalitsustele, kes bussisõidu eest tasuvad,” kiidab Elvi Viira vallaametnikke.

Kodukant õpetas külade arengukava koostama

“See oli meie üks esimesi projekte. Külaliikumise edendajad said teada, kuidas arengukavu koostada, mis tuleb teha raha taotlemiseks jne. Viisime läbi terve sellekohase koolitustsükli. Ka omavalitsused, näiteks Kaarma vald, on taolisi koolitusi läbi viinud. Oleme püüdnud nii jõu kui nõuga külaseltse toetada. Järgmisel aastal käivitub uus programm külavanemate koolitamiseks,” annab Elvi Viira teada.

Igasuvised traditsioonilised külade päevad on olnud alati osavõturohked. Igal taolisel päeval on olnud oma temaatika. Ja mis kõige tähtsam, kokkusaamistel on olnud praktilised tulemid.

“Võtame kas või viimase, põlistalude teema, kus me aitame vabaõhumuuseumi rehielamute inventeerimisel. Muuseum omakorda leidis häid partnereid omavalitsuste hulgast. Muhu ja Lümanda vallaga arenes vabaõhumuuseumil väga hea koostöö. Loeme enda jaoks plussiks selle kontakti loomist, sest igale poole me ise ei jõua. Saaremaa Kodukant on pidanudki oma eesmärgiks info edastamist, kontaktide loomist ja isetegemist,” võtab Viira tähtsama kokku.

Külapäevade üheks teemaks oli Saaremaa toit. Selle tulemusena võtsid seltsid igal järgmisel küladepäeval kaasa kõike seda, mida olid ise valmistanud. Ka Kodukandi sünnipäevalaud Orissaare kultuurimajas oli küpsetiste, mahlajookide ja muu toidupoolisega üsna rikkalikult kaetud. Fuajees püüdis pilku käsitöönäitus kudumitest, tikanditest, taiestest ja trükistestki. Mõnedki seltsid ja seltsingud võivad ette näidata värvitrükis voldiku.

“Kahel viimasel küladepäeval oleme loobunud ühissupist pikniku kasuks, andes seltsidele võimaluse isetegemiseks ja vabaks suhtlemiseks. Piknikule tullakse oma toidukorvidega, kust pakutakse head-paremat kõigile. Osalejatel on kaasas omapärased eksootilised toidud nagu karask, pannileib, salatid ja keedised. Mis seal rääkida, kodus tehtud toidul on kohe teine mekk, palju parem kui kauplusest ostetud toidukraamil. Igal juhul on kodutoidud, mis tehtud meie esivanematelt saadud õpetuste järgi, ka tervislikumad. Nendel toitudel on nagu inimese hing sees,” kiidab Kodukandi eestvedaja maatoitu.

Tõdegem, hingega on tehtud ka näituse tarvis kaasa võetud sokid, kindad, sallid, linikud, kampsunid, mütsid…

“Inimesed teevad rõõmuga enda jaoks midagi. Kui aga oskused lubavad ja tegijail on aega, siis võiksid näputöötegijad neid esemeid ka turustada. Kogukonnateenuse projekt oli üks selline, kus seda teemat käsitlesime. Kodukandi liikmed on õppinud nii ettevõtluse aluseid kui ka äriplaani tegemist. Külamajades võiks meistrioskustega käsitöölised ju oma teenuseid pakkuda. Saadud raha eest saab arendada infrastruktuuri järgmisteks ettevõtmisteks. Väljundi leidnud inimese fantaasia on ammendamatu,” kutsub Elvi Viira külainimesi ettevõtmistes julgesti kaasa lööma.

Külaliikumine Kodukant tahab tugevdada veelgi oma sotsiaalse partneri rolli, kaasata liikumisse enam noori ja aidata kaasa ettevõtluse edendamisele. Edaspidistes tegemistes on tähtsal kohal ka rahvakultuuripärandi hoidmine ja teadvustamine.

“Mis seal salata, mõnikord oleme sellest mööda vaadanud. Seda on mulle isegi pahaks pandud. Väidetakse, et saarlased ei ole väärikalt oma rahvakultuuri tähtsustanud. Räägitakse küll, et meil on väga palju saarlaslikku, aga kas on? Setu kirikindad on voldikus kõigile kenasti nähtavale kohale pandud. Meie maakond on tänu oma saarelisele asendile käsitöötraditsioonide poolest väga rikas. Võiks ju meilgi selliseid tutvustavaid trükiseid rohkem olla. Selles suunas peaksime koos rohkem tegutsema. Praegu ei ole sellist materialiseeritud väljundit. Sellepärast teamegi vähe lokaalsetest muuseumidest, legendidest ja teistest huvitavatest kohaliku tähtsusega asjadest? Saaremaal on Suur Tõll. Miks me pole teda ära kasutanud? Suur Tõll pakub ammendamatuid võimalusi meenete tegemiseks, ja mitte ainult. Ettevõtjad võiksid välja mõelda näiteks Suure Tõllu tööriistad, kuna Saaremaa vägimees oli ka töökas inimene,” paiskab külaliikumise hing välja idee kodusaare paremaks tutvustamiseks.

Külakonkurssidel on suunanäitajaks Orissaare vald

Lõppeval aastal osales üleriigilisel külakonkursil Orinõmme küla Orissaare vallast. Elvi Viira tõstab esile just omavalitsuste osa selle ettevõtmise toetamisel.

“Orinõmme küla on tõesti väga vahva küla. Aga saarlased on üldiselt natuke liiga tagasihoidlikud. Materjalide esitamisel jäävad nad mõnikord napisõnaliseks. Arvan, et Orinõmme küla ei ole mitte vähem tegus kui üleriigilisel võistlusel võitjaks tulnud Kuhjavere küla Suure-Jaani vallas Viljandimaal.”

Ajakirjas Külakiri (august 2007) kirjutab Orissaare kultuurimaja direktor, Orinõmme küla elanik ja seltsingu Ristivälja liige Anu Viljaste: … Oleme oma põhilise rõhu pannudki lastele tegevuse leidmiseks. Oleme õnnelik küla, sest meil on väga elujõus talud, lapsi on igas peres, suvesaarlastega kokku saame neid ligi 50–60. Kuna kunagine külamaja sai tagastatud endisele omanikule, siis tekkis vajadus uue kooskäimiskoha ehitamiseks.

Panime kahe külaga otsuse maha, et teeme seltsingu. Nii loodigi 11. märtsil 2003 kahe küla, Orinõmme ja Liigalaskma seltsing Ristivälja, mis hoolega tegutseb, kirjutab projekte, et küla ja kiigeplats korda saaks.

“Ehitame oma küla tarbeks. Hästi tore oli Eesti külade maapäev suvel. Me ei ole veel Kodukandi liikmed. Võib-olla nüüd astume,” räägib Anu Viljaste.
Kärsitusega ootavad külainimesed külamaja valmimist. Anu Viljaste arvates saab see lõplikult valmis kevadeks, aga võib-olla juba küünlapäevaks. Ehitamiseks annetasid raha külas elavad soomlased. Põhiline osa rahast tuli ikkagi kohalikust omaalgatusprogrammist, Orissaare vallavalitsuselt ja projektidest.

Orissaare vallavanemal, Saaremaa Kodukandi juhatuse esimehel Raimu Aardamil jätkub kiidusõnu teistegi oma valla külade jaoks. Mõne kuu eest sõidutas ta lehemehed Imavere külla. Vahest juba mõnel järgmisel üleriigilisel konkursil esindab Saare maakonda just see küla.

Vallavanema sõnul raiuti Imavere võsast välja viimaste aastatega.

“Imavere on tõesti väga huvitav küla. See oli täiesti võssa kasvanud. Nüüd on enamik talusid korras ja mitte üksnes korras, aga ka heakorrastatud – kiviaiad, roogkatustega majad, niidetud-pügatud hoovid. Imavere on paljurahvuseline küla nagu Orinõmmegi – soomlased, sakslased, lätlased, eestlased ja muidugi põlissaarlased. Mitu platsi on aga veel lahti raiumata.

Nõnda et küla ilme muutub veelgi ilusamaks. Imavere võiks mõne aasta pärast kindlasti olla üks nominent üleriigilisel külade konkursil,” oletab vallavanem.

Käesla on samuti külamaja ootel

Käesla arenguseltsi juhatuse liige ja Käesla külavanem Maive Õispuu luuletas Saaremaa Kodukandile salmikesi ja kandis oma loomingu ka külaliikumise aastapäevapeol ette.

Saaremaal on Kodukanti
olnud aastaid viis.
Et meite külas, oma kandis
oleks oma stiil…

Saare maavalitsuse ametnikelt tunnustuse pälvinud Maive Õispuu meelest on Käesla küla tõmbekohaks külaväljak.

“On, kuhu külalisi kutsuda, ja koht, kus endal olla. Meie küla ei ole väga suur, aga oma küla elanike üle on mul väga hea meel. Selle aasta lõpuks sai küla kõlakoda valmis. Viimistlustööd jätkuvad küll kevadel ja avamine lükkub järgmisesse aastasse. Avapeole kutsume nii oma küla inimesed kui ka külalisi. Küll me sellest teada anname,” läheb Maive Õispuu uuele aastale rõõmsameelselt vastu.

Kodukandis osaleda meeldib usinal ja hakkajal sädeinimesel ennekõike sellepärast, et külaliikumine liidab inimesi. Maive Õispuu on ise osalenud mitmel koolitusel ja võtnud osa õppeekskursioonidest.

“Oma silm on kuningas. Kui näed, kuidas mujal toimetatakse, siis õpid sellest ehk rohkem, kui kusagilt lugedes,” teeb Maive Õispuu kogetust oma järeldused. Eestimaa Kodukant on astunud teise aastakümnesse, Saaremaa Kodukant saab tuleval aastal kuueseks.

Suuremaks sirgudes seab Kodukant ka üha suuremaid sihte. Kasvava tähtsusega on Kodukandi roll poliitika kujundamisel. Külaliikumine proovib oma visioonid ja vajadused viia poliitiliste otsuste tegijateni nii kohalikul, rahvuslikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)