Mis maksab jõulurõõm?

Mis maksab jõulurõõm?

 

Veel veidi hallikaspruuni ja liiga pimedat aega, veel veidi ootust… Peaaegu on see juba kohal – aasta tulede rohkeim, piparkoogilõhnalisim, laulu- ja luulesalmilisim, meie lootustes ka lumevalge ja härmahõbedane jõuluaeg.

Jõuludest rääkides on see üks rahulikumaid ja ilusamaid aegu aastas. Aeg, mida me oleme oodanud ja lootnud, et seekord tulebki see nii nagu meie kujutlustes või mõnes kaunis laulus. Tuleb endasse vaatamise aeg, pere ja lähedastega olemise aeg, rahu ja rõõmu aeg. Aeg, millal lõpuks ometi on aega.

Aga millal olid teie jõulud viimati sellised? Jõuluootus on ilus ja mõjub hingele hästi, aga kas meil ongi üldse aega oodata? Sest kogu aeg on ju kiire! Ja ega sellepärast, et aasta viimase kuu nimi on jõulukuu, pole meil rohkem aega. Vastupidi, mida aasta lõpupoole, seda kiiremaks meie elutempo kerib, sest lisaks oma tavapärasele liiga kiirele elule on siis vaja läbi teha iga-aastane jõuluralli.

Igal aastal üha varem alustavad kaubanduskeskused ja väiksemad poed “võidurelvastumist”: värvilised tuled, helklev kard ja kaunid jõuluehted – kõik ainult selleks, et olla jõulurallil konkurentsivõimeline. Ja inimesed tulevad ja ostavad, sest asjad on ju nii ilusad ja “nagu oleks natuke vaja ka”. Väike kaunistus aknale, uued ja eriti trendikad jõulukuulid kuusele, ja muidugi välisuks (see tuleb suurejooneliselt kaunistada, sest naabritel on ka!). Tuhandetesse kodudesse koguneb aegsasti ohtralt jõulukraami, mis juba järgmisel aastal uue vastu välja vahetatakse.

Kuid see on jõuluralli lihtsam ja odavam osa. Tõeline jõuluralli ja ostlemishullus alles algab. Mida jõulule lähemale, seda kurjemaks ja närvilisemaks muutuvad inimesed. Seda rohkem aega veedetakse poodides, lootuses, et seal torgatab pähe mõni geniaalne idee, mida oma lähedastele sel aastal kinkida. Nagu tunneksid poodide vaateaknad ja riiulid meist endist paremini meie lähedasi ja suudaksid seeläbi ka paremat nõu anda, milliseid kingitusi osta.

Poeomanikud rõõmustavad, majandus kasvab, hinged on haiged.
Sõbra telefonikõnele vastame, et täna pole aega ja ka sel nädalal mitte. Jõulud ju tulemas, kiire, kingitused vaja osta. Me ei tule selle pealegi, et võib-olla nii mõnigi neist inimestest ei vaja meie ülekäe ostetud kinke, vaid hoopis meie aega, mille me nii mõtlematult kulutame tundide viisi paaniliselt mööda umbse õhuga ostukeskusi tuulates ja tühja-tähja kokku ostes. Ja just nimelt ostes.

Enamikule meist ei tule ju mingi muu variant pähegi. Ei tule meelde, et kunagi ei olnud võimalust öelda, et lähen teen täna oma jõuluostud ära. Polnud poodigi, kuhu ostlema minna, ja ei saanud lähedastele mõeldes lootma jääda sellele, mis poes parasjagu silma jääb, et see siis viimasel hetkel ostukorvi visata ja mõelda, et küll on hea, et raha eest saab.

Kas siis kunagi, kui kingitused olid isetehtud ja mitte poelõhnalised, ja söögid perenaise lauluviisi ja parimate mõtete saatel valmistatud, olid jõulud vähem jõulud? Või inimesed kurvemad? Või jõulurõõm väiksem?

Mõelda vaid, kui teistsugused oleksid meie jõulud, kui me kingitusi üldse poest ei ostakski. Kui kingitused oleksid isetehtud ja mitte poest hangitud valmistooted. Et me mõtleksime inimeste, mitte asjade peale.

Kui palju rohkem aega oleks meil siis oma perele ja lähedastele mõelda, iseendaga olla. Ehk leiaksime siis taas selle jõulurõõmu, mis kusagilt lapsepõlvest on helgena meelde jäänud ja mille me suure inimese asises elus kiirelt kaotasime. Selle rõõmu puudumisest kuuldub ka aina rohkem suhtumist, et polegi nagu seda õiget jõulutunnet ja et mis jõulud need ilma lumeta ka on.

Aga jõulud on ikkagi jõulud, olgu siis lumega või ilma. Oma aina suurema ja kallima kingikotiga ei kompenseeri me ju mitte seda lund, mis sel aastal ilmselt tulemata jääbki, vaid seda tühjust, mis advendiajal ja jõuluootuses peaks jõulurõõmuks küpsema, meil aga hoopis ostukeskuses tujutuna ja higisena ringi traavides jõulustressiks saab.

Ma ei ütle, et poed on pahad ja asju vale kinkida, aga kui me inimesed selle kõige keskel ära unustame, pole asjadel, olgu kas või hästi mõeldud kingitustena, mingit tähtsust.

Sest need asjad, mida raha eest ostame, on küll toredad ja mõnikord vahvad kingiks saada ning kindlasti on need igapäevaelus vajalikud, kuid need ei asenda kunagi koostehtud tegemisi: koos metsast koju toodud kuuske, lauldud laule, süüdatud küünlaid, küpsetatud piparkooke…
Neid asju, mis teevad jõulust jõulu. Ja seda tunnet, mida viimasel hetkel poodi tormates raha eest osta ei saa.

Kairi Luhaäär,
saarlane, kahe poja ema

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)