Jõulud astuvad tuppa ja südamesse

Jõulud astuvad tuppa ja südamesse

 

Kolm on tähendusrikas number. Täiesti juhuslikult on jõuludenigi jäänud veel kolm päeva. Kolme päeva pärast on loota uksele koputust, mida on oodatud 12 kuud. Kui nüüd veel rääkida milleski muust kui saabuvaist jõuludest, siis tõenäoliselt tõmbad enesele jõulumehe pahameele ja üldrahvaliku meelepaha. Kes meist sellega riskida tahaks? Mina igatahes mitte. Ei näe ka vajadust, et miks peaks, või sedasi.

Niisiis, enamik inimesi jätab tänasega töönädala selja taha, paljudel lõpeb ka tööaasta. Nii või teisiti kingib kalender meile pikad pühad. Jõulud astuvad tuppa ja südamesse. Kuigi jah, päkapikuaeg kestab juba ammu. Lihtsalt lumepuuduse tõttu ei märka me akna taga imetabaselt tillukesi jalajälgi ja kiires töötuhinas unustame sussi sisse vaadata. Või sootuks sussi aknalauale panna.

Millegipärast arvatakse, et teatud vanusest enam ei sobi ja pole lootustki päkapikkude külaskäiku oodata. Aga lootust imedele peab inimesel jätkuma esimestest minutitest viimasteni välja ja mine tea, ehk kauemakski. Selles suhtes julgen teile teadja inimesena väita, et nii nagu jõuluvanalt kingi saajatele pole seatud vanusepiirangut, pole seda ka päkapikkude puhul.

Tuleb lihtsalt tõsiselt tahta ja siiralt uskuda, et päkapikud on olemas nagu jõuluvanagi ning lasta asjadel omasoodu edeneda. Ja tegema ei pea peaaegu, et mitte kui midagi, lihtsalt tuleb hea laps olla. Uskuge mind, hea laps olla pole hilja ka kõrges eas, aastatest hoolimata.

Abrukale saabuvad jõulud sel aastal ilmselt merd mööda laevaga ja kruusateid pidi. Selletalviseid lumelahtreid pole talvetaat veel õieti avanud. Kiusab abrukalasi, arvate. Sugugi mitte! Suur osa Eestimaadki veel püsiva lumeta. Küll jõuab, tali ju alles taevas. Meile siin saarel on see isegi sobilik. Kui kindlat jääteed veel ei ole, on laev ühenduse pidamiseks kindlaim ja parim võimalus. Nojah, kui järele mõelda, ega muud võimalust olegi. Ning juba aastaid on nii, et kahe kange mehe, Tõnis Siplase ja Vanajumala, teha ja määrata see meie liikumine on.

Kuna kahepoolseid kokkuleppeid saab sõlmida ainult Tõnisega, siis langevad meie eelistused siiani veel laevaliikluse kasuks. Tõnisega saab vähemalt telefoniga ühendust, kui vajadus tekib. Kõigevägevamal paraku levi puudub. Et pikad pühad tulekul, siis saigi näituseks tänane ametlik reisipäev üle viidud homsele, 22. detsembrile. Nii saavad kaugemalt tulijad rahulikult saarele ja poeskäigu vahe ei lähe pikaks. Järgmine, nii-öelda pühadejärgne reis ju alles kolmapäeval, 26. detsembril.

Tublid töömehed, kes Abrukal ehitada aitavad, on selleks aastaks tööotsad kokku tõmmanud ja kodupoole teel. Eks igaüks ihka jõuluks koju. Meie siin Abruka saarel oleme nende tehtuga rahul ja plaanituga päri. Ning kui pühad peetud ja keha jälle vaimu ja väge täis, ootame kõiki tublisid töömehi saarele tagasi. Asjadest, mis meie ümber toimuvad, võime me vahel küll erinevalt aru saada, aga areneda ja ajas edasi liikuda tahame meiegi, sellepärast on kõik edulised ettevõtmised Abrukal ikka teretulnud.

Tänase seisuga on Abruka ja tema elanikud jõuludeks valmis. Nii toas kui õues antakse elamisele viimane lihv ja sära. Veel on veidi aega, et pikkadele pühadele ruumi teha. Kui mitte kuuse- ja piparkoogi-, siis küünlalõhna on juba tunda pea igas majapidamises. Kellel seltskond jõuluõhtul söögilauas suurem, see sätib süldi tulele ning leivataigna kerkima, ammutab tünnist kapsast, mis parajalt hapnenud ja hautamiseks küps ning paneb mõnusalt maitsestatud seaprae ahju.

Kogu selle teguderohke sagina juures lendab aeg erilise kiirusega. Kui pakilisemad toimetused tehtud, võib pererahvas end sauna sättida. Olenemata sellest, kui suur on saunaseltskond, oskab usin pereema jõuluõhtul pidulauda istujaid kostitada alati kuuma praega.

Kui kõhud hea ja paremaga täidetud ja pererahvas end igati hästi tunneb, muutuvad koerad kuidagi rahutuks. Peagi kostab õuest samme ning esikust kopsimist. Ootuspäraselt on tulijaks jõulumees. Külaline, kelle tulek paneb kiiremas rütmis põksuma iga südame vanusest hoolimata. Jääb üle vaid imestada, kuidas küll oskab jõuluvana oma tuleku juba aastaid ajastada täpselt nii õigesti, et pererahvas oma tegemiste ja toimetamistega alati enne valmis jõuab.

Kõik see, millest hetkel pajatan, pole unistus ega meenutus ammustest aegadest. See kõik on reaalsus. Need on jõulud Abrukal Vahtra talus.
Tore, et on, kellele sülti keeta ja leiba küpsetada. Tore, et on, kes piparkooke kaunistab ja leivataigna ahjuküpseks vormib. Tore, et linnalaps jõuluõhtul loomadele lauta leiba viib. Tore, et Abruka laeva peale müüakse mõlema otsa pileteid, ka jõuludeks.

Rõõmu ja soojust teie kõigi südametesse!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)