Saare maakonna arengustrateegia aastani 2020 näeb Saaremaa kui Eesti ühe avatuma piirkonna jätkuvat avanemist nii Euroopa suunal kui ka Venemaale.
Arengustrateegia näeb 2013. aastaks ette liinilendude käivitamist ja arendamist suundadel Stockholm, Kalmar–Jonköping–Göteborg, Ojamaa, Helsingi, Turu–Tampere, Riia, Oslo, Peterburi, Moskva ja Saksamaa.
Ühendus on kavas sisse töötada, alustades charter-lendudega, järgnevad hooajalised liinilennud ning lõpetades alaliste liinide sisseseadmisega.
Ühenduste eelduseks peab Saare maavalitsus jätkuvalt Kuressaare lennujaama laiendamist (2 000 m rajapikkust, 45 m laiust) ja lennujaama muu infrastruktuuri väljaehitamist.
Eesmärgina nähakse ka maakondade vaheliste ühistranspordivõimaluste avardamist. Selleks on kavas edaspidi tihendada lennuühendust Tallinnaga, võttes kasutusele suuremad lennukid, ning luua lennuühendus Tartu ja Pärnuga.
Saaremaa sadam atraktiivsemaks!
Lähiaastate perspektiivis on ka Saaremaa Sadama täiendav remont ning sadama ja selle ümbruse purjetajatele ja kruiisireisijatele atraktiivsemaks muutmine. Kavas on remontida sadama ujuvkaid ning käivitada Turu ja Stockholmi laevaliinid.
Roomassaare sadamas on plaanis süvendada kanalit ja selgitada välja, kas süvendamist vajab ka Roomassaare sadam, et kruiisilaevad sadamasse sisse saaksid.
Lisaks praamisadamate arendamisele on strateegias tähtsal kohal ka väikesadamate – Kõrkvere, Nasva, Jaagarahu, Varese, Orissaare, Taaliku, Koguva, Nõmmküla, Kallaste, Pädaste, Rässa, Simiste, Lalli, Lõunasadam, Väike-Kõrkvere, Turja, Vätta, Kungla, Muratsi, Kõiguste, Ruhve – arendamine. Lähitulevikus seisab ees Abruka sadama uuendamine.
Saare maakonda luuakse energiakeskus
Energeetika peatükis pakub arengustrateegia välja Saare Maakonna Energiakeskuse (SME) loomise idee. Keskuse pärusmaaks saab energeetika-alase info ja oskusteabe kogumine ja levitamine, energiamajanduse alaste uurimis-arendustööde tegemine maakonnas, samuti uute energiatehnoloogiate ja seadmete tutvustamine ja propageerimine ettevõtjate ja elanikkonna hulgas.
Kava näeb ette hulga jaotusvõrgu elektri ülekandeliinide rekonstrueerimise, samuti Virtsu–Võiküla vahele 110-kV merekaabli paigaldamise ja Saaremaa–Hiiumaa vahelise kolmanda 35-kV kaabli paigaldamise. Kuressaare kombijaama kõrval on plaanis välja selgitada veel teistegi soojuse ja elektri koostootmisjaamade võimalikud asukohad ning tuuleparkide asukohad.
Ruhnu saarel tuleb aga kõne alla lahendada energiaga varustamine kohaliku biokütusel töötava soojuse ja elektri koostootmisjaama baasil.
Palju rõhku pannakse dokumendis innovatsiooni juurutamisele majanduses. Rajamisel on innovatsioonitööd vedav kompetentsikeskus ülikoolide ja teiste asutuste baasil.
Samuti on plaanis luua kompensatsioonipakett innovatiivse ettevõtluse toetamiseks, et katta saarelisest asendist ja sesoonsusest tulenevaid lisakulusid. Kavas on hakata meelitama Saaremaale innovaatilise potentsiaaliga inimesi (koolitajad, õppurid, teadlased, ettevõtjad).
Hakatakse toetama väikemuuseumide rajamist
Kultuurivaldkonnas näeb arvengustrateegia ette eraalgatuse ja omavalitsuste toetamist väikemuuseumide rajamisel ja arendamisel, samuti Muhu muuseumi ja Mihkli talumuuseumi arendamist piirkondlikeks rahvakultuurikeskusteks. Päevakorral on Saaremaa merekultuuri keskuse loomine, Illiku kaluriküla väljaehitamine ja Maasilinna laevavraki eksponeerimismaja ehitamine. Plaanis on ette võtta Kuressaare linnuse kompleksne restaureerimine.
Strateegia sisaldab ka olemasolevate kultuuriobjektide renoveerimist ja uute ehitamist kehtiva pingerea alusel: Mustjala, Kihelkonna, Pärsama ja Piiri rahvamaja. Plaanis on ehitada uusi vabaõhulavasid ja vanad lavad renoveerida, lubatud on ka ehitada Kuressaarde maakonnakeskne vabaõhulava.
Kultuuritöötajate motiveerimiseks luuakse Saaremaa noorte loojate ja kultuurikorraldajate kojupöördumise stipendium “Tagasi saarele” ning töötatakse välja kultuuriinimeste tunnustamissüsteem. Arengustrateegiast käivad läbi sellised ideed nagu Saarte kultuuriprogrammi ja Saaremaa kultuuri suveülikooli käivitamine ning väärtfilmiprogrammide näitamine Kuressaares.
Turismi arendamisel näeb arengukava ette kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide (sh maalinnad, mõisad, tuletornid, külastuskeskused) väljaarendamist külastusobjektideks ning geopargi loomist.
Eesmärgiks on seatud merega seotud toodete arendamine nagu tuletornide korrastamine ja eksponeerimine, kalastusturismi arendamine ja hülgevaatluste korraldamine.
Turismimarsruudina jalgratturitele hakatakse välja pakkuma ja korrastama metsa- ja külateid ning rajama vanadele raudteetammidele jalgsi- ja rattamatkamarsruute.
Plaanis on läbi viia mobiilpositsioneerimisel põhinev uuring Saaremaa külastajate ajalis-ruumilisest käitumisest ning uuringud turistide reisieesmärkide, -kulutuste, reisiga rahulolu jms hindamiseks.
Maakonna arengustrateegiast räägitakse pikemalt reedel hotellis Meri kell 10.30 algaval Saare maakonna arengukonverentsil “Elu võimalikkus saartel”.
Loading ...
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f3219003-a424-40d5-b08a-28b6fceb05d4
eesti teenib aastas 200milli,mõista mõista,palju peaks sellest saama saaremaa arvestades siit ülelendavate lennukite hulka.lihtsa tuletise tegemiseks vaata väiksemat kaarti
jätame bussiliinid seidma, lennuliinid ka, turismi pole ka mõtet arendada – sest no saate isegi aru võtavad ju raha ikka liiga palju!
Hakkame parem saaremaale puid istutama, et saarlased kes kohe pärast arengu suurt taandumist hakkavad rahvariietes angla tuulikute vahel ringmänge mängima, saaksid edaspidi ikka päris tagasi ahviks taandarenedes ilusti džunglis puude otsas turnida!! UMBES NII SA VIST MÕTLESID SAAREMAA KOHTA JAH?? Sellise mõtteviisi jures sa “issand kui tallinnast!!” oled esimene seal puu otsas turnimas!
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=13&artid=13&term=lennukoridor, Oma Saare artikkel selle kohta, kui suur oli ülelendavate lennukite hulk Saaremaal.
Esiteks-Kuressaare lennujaam teenib kahjumit ning omanik, st Tallinna lennujaam keeldus põhimõtteliselt kahjumlikku ettevõttesse raha panemast. Teiseks-Kuressaare lennujaam teenindas aastal 2006 alla 19000 reisija. Aga miks? Sest piiratud võimalustega lennurada ei suuda vastu võtta piisavalt suuri lennukeid, puudub ka täppismaandumissüsteem, mis on olemas näiteks Kärdla lennujaamal. Täiesti arusaadav ju, miks ei saa siin arendada korralikult toimivaid lennuliine, mis lisaks kõigele toodaks kasumit.
Loen ja imestan!
Mitu laeva seal süvasadamas suve jooksul käis?
Mitu miljonit see sadam riigile maksma läks?
Mitu inimest aasta jooksul Tallinnasse lennukiga lendas?
Mitu miljonit riik sellele lennujaamale peale maksis?
Ja nüüd tahetakse veel süvendada ja veel lennata ja veel ülejäänud Eesti arvel hullata.
Lugu räägib ju arengust. On küll vigu tehtud, aga kas peaks siis kogu Saare maakonnale eraldustega tulnud rahad suunama Tallinna arengusse? Või võtaks riigi dotatsioonid ära kohalikelt lennuliinidelt, bussiliinidelt, olen veendunud, et sellisel juhul ka tallinlased ei sõida oma kodulinnas praeguse piletihinnaga.
Tõesti, Tallinnas on ka bussidotatsioon – aga mitte riigi rahast, vaid Tallinna linna enda rahadest! Riik ei anna selleks sentigi.
Tunnistad, et vigu on tehtud – ma räägin sellest, et nüüd tahetakse samu vigu veel süvendada – ka selle sõna otseses mõttes.
Nõus, et riik peab väiksemaid kohti toetama – aga võiks siis ikka kogu eesti raha kulutamisel viisakaks jääda ja mitte laamendada ülipikkade lennuradade ja ülisügavate sadamatega, kus keegi ei sõida.
Niisuguseid visioone kirjutavad kokku inimesed, kes saavad palka, kuid midagi konkreetset teha ei ole. Mida teevad poolsada spetsialisti iga päev oma kabinettides? Autod võeti ära, objektile (mööda Saaremaad) sõit on piiratud. Ja jätkuvalt unistatakse lennurajast bõuingutega. Mis viib selleni, et investeeringuid ei tule ka 1800 meetrisele lennurajale. Kuna koordineerimatus ja kohapealsete kokkulepete puudumine sunnib prügi tulevikus vedama mandrile, siis autotransport areneb küll tormiliselt. Või visionäärid näevad ette prügivedu lennutranspordiga?
Ehk suunaks parem jõupingutused sellele et tagada mandriga normaalne ühendus?Gotlandil on ka ju tore korra aastas käia aga Tallinnas ja Pärnus tuleb käia.
Kuule, tallinlane. Praegu peaks Kuressaare lennujaama läbima aastas vist ca 25 000 reisijat. Nõukogude ajal ulatus see arv üle 40 000. Saaremaa ja sh lennujaam on kiiresti arenenud, mõtle regulaarliinidele Kuressaarest Stockholmi, Riiga, Helsingisse. Ühelgi teisel Eesti lennujaamal – Tallinn mõistagi välja arvatud – pole midagi vastu panna. Ja riik vist Kuressaare lennujaamale peale ei maksa, sest see kuulub ASi Tallinna Lennujaam alla, mis on kasumis ja teeb investeeringuid omavahenditest ja laenuraha abil, lisaks ELi toetused, mida on tulnud ka Kuressaare lennujaamale. Mulle küll meeldiks, kui Kuressaare saaks senisest veelgi enam lennuühendusi. Seda ei saa kuidagi vaadata muu Eesti arvel elamisena – tehku järele, kes soovib/oskab. Süvasadama osas olen
Miks ma küll arvan, et enamus kommentaatoreid vaid kolmelauselisteks küünilisteks sõnavõttudeks võimelised on. Võtke kätte ja kirjutage avalikult, argumenteeritult, vahest oleks teistelgi huvitav lugeda, ajalehti riigis ju küll, Saaremaal koguni kaks.
AS Tallinna Lennujaam kuulub riigile, sealtkaudu makstakse Kuressaarele peale. Ja ELi toetused jäävad ka seetõttu kuskil mujal saamata, kui mõttetult pikk lennurada ehitatakse. Ja siis seda jälle Tallinna Lennujaama rahadest hooldatakse kallimalt ja jälle tegelikult riik maksab.
Tore ,et uneaeg on lõppemas.Saaremaa logistika saab Saaremaa majandusmootoriks kohe peale silla valmimist,sh.jäävabade sadamate kiire areng.
kui kuressaare lennujaam toodaks kahjumit, siis ei arendataks siin kõiksugu uusi liine ja ei pikendata rada, vaid vireletaks dotatsiooni najal kuressaare-tallinn liiniga!
Peaks veel lisama igapäevase lennuühenduse Tokio ja NYga.
kui pooled lennud üle saaremaa,siis võiks 200miljonist üht-teist siiagi pudistada