Alates 2003. aastast päevakorral olnud Kuressaare elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama ehitamine lükkub eurotoetuse puudusel taaskord edasi.
Nõustamisfirma ÅF-Estivo AS äsjavalminud uuring näitab, et ilma tagastamatu toetuseta ei ole koostootmisjaama rajamine praeguse elektrihinna kokkuostuhinna juures majanduslikult tasuv, ütles Oma Saarele AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet. 12,5 tuhande megavatt-tunnise võimsusega jaama maksumus on 130–140 miljonit krooni, millest vähemalt kolmandik tuleks katta toetusega.
Tänavu kevadel avaldas Kuressaare Soojuse juhtkond lootust, et kombijaama ehitaja õnnestub välja valida juba sel sügisel ning jaam ise valmib 2009. aastal. Kombijaama ehituseks kavandati võtta laenu.
Paul Leemeti sõnul jaama ehituse mõtet siiski maha maetud pole, aga riigihanget ei kuulutata välja enne, kui on saadud toetust. “Praegu ei ole taotlust kusagile esitada, sest struktuurifondid ei ole meie jaoks siiamaani veel avatud,” selgitas Leemet. “Ka ei ole praegu veel selge, kas selliseid elektrijaamu üldse toetama hakatakse või mitte.”
Taastuvkütustel toimiva kombijaama rajamisest Kuressaarde hakati rääkima juba 2003. aasta kevadel, mil valminud eeltasuvusuuring pidas jaama rajamist tasuvaks. Jaama ehitust on pidanud tasuvaks ka paari aasta tagune taanlaste tehtud ja möödunud aastavahetusel valminud hollandlaste uuring. Kombijaama ehitamise katteallikatena on kõne all olnud Euroopa Liidu fondid, laenuraha ja ühisettevõtte loomine Eesti Energiaga. Koostöö ettepanekuid on teinud soojafirma Fortum ja Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte, kuid nimetatud pakkumisi pidasid saarlased väga omakasupüüdlikeks.
Põhiliselt hakkepuidul ja turbal töötav koostootmisjaam peaks kaugemas tulevikus tagama linna kaugküttesüsteemis müüdava soojusenergia hinna languse paari-saja krooni võrra megavati kohta. Koostootmisjaama mõte seisneb põhiliselt elektrienergia müümises Eesti Energiale, mille eest saadav tulu aitab tulevikus Kuressaares soojusenergia hinda alandada.
Loading ...
Lisa kommentaar