Nüüd on küll nii, et Abruka mees pääses saarelt suurele maale ja kohe mitmeks päevaks. Suurel saarel kuuldust-nähtust on muljed vägevad ja hing kaunist kunsti täis.
Nii on jah, et rallil käidud ja asi nähtud. Kontsert kuulatud ning hinges kaunid mälestused. Tänaseks olen jälle ühes tükis ja tervelt Abrukal koduste asjade ning toimetuste juures tagasi. Kodusel Abrukal nagu öeldakse. Suurlinna tulede sära on silmist kustunud, meeles vaid mälestused. Et ei jääks muljet nagu Abruka mees oma mätta pealt kaugemale ei näeks, siis vaatame, mis meelde jäi ning kõrvu kostis.
Kõigepealt rallist. Vaatamata jahedale oktoobrikuu ilmale olid vaprad rallihuvilised-spordisõbrad raja ääres stardist finišini. Põnevust jagus varavalgest hilisõhtuni välja ja nii kohe kaks päeva järjepanu. Mehed ja masinad, kes oma võimed võistlusrajal proovile panid, olid vaatamist väärt. Autod kiired ja kirevad ning roolikeerajad-kaardilugejad väge ja vaprust täis. Suur osa Saaremaast sai rallimasinatega risti-põiki läbi kihutatud.
Asjakohane õhkkond ja võistlusmelu oli ka raja ääres. Rallit vaatama oli tulnud tõeliselt rahvusvaheline seltskond. Hoiti omaette ja oldi üheskoos. Vaatajaid jagus kõikjale – nii püsti teepervele kui pikali põõsa alla Inimesed tundsid end hästi. Ilmgi oli soosiv ja ju see asi ikka vaatamist väärt oli – päikegi ju tuli vaatama ja kohe terveks päevaks. Kokkuvõttes: rallihuvilised said elamuse täie raha eest. Nende seas enesestmõistetavalt ka üks Abruka mees.
Samal ajal kui rallirahvas tuledesäras ja mootoritemüra saatel kesklinnas tuure üles küttis, kogunes seltskond pidulisi, lilled näpus, linnateatrisse, et tähistada folklooriseltsi Virvik kahekümnendat juubelit. Peomeeleolu oli tunda kohe algusest peale. Lahked ja lustilised peoperenaised tervitasid kaugemaid ja lähemaid külalisi juba uksel ning juhatasid nad lahkelt saalipoolele. Täpselt ettenähtud ajal astusid asjaosalised, s.t virviklased Pöide loomislaulu saatel lavale, et tervitada oma sõpru ja austajaid. Juba lavakujundus viis saalisolijad õigele lainele.
Ligi kolmetunnise kontsertkava sisse mahtus kuhjaga meelepärast hingekosutust. Saalipoolele jõudis Virviku kahe aastakümne tagune saamislugu sünnist suureks saamiseni välja, millesse maitsekalt põimitud sõprade tervitused ja õnnitlused, mis kuulamist-vaatamist väärt. See, kuidas Virviku näitsikud oma repertuaari saamist ja laulude leidmisi ning ülestähendamisi kirjeldasid, oli omaette elamus.
Saalis viibides tundsid end kohati olevat hoopis kusagil Kihelkonnal, kiviaedadest ümbritsetud taluõuel lahke pererahva keskel. Kui külalised saalis eneselegi märkamatult kippusid esinejatega kaasa laulma, jalg muusika taktis tatsumas, küllap siis leidis lavalt kuuldu-nähtu südametesse õige tee ja raja. Igatahes möödus pea kolmetunnine kontsert märkamatult.
Sellelegi, et külaliste seelikuvööd ja püksirihmad pika kontserdi keskel pingutamist ei vajaks, olid peo korraldajad mõelnud. Vaheajal peoperenaiste poolt külalistele pakutud söögid-joogid olid kiitust väärt. Kodus küpsetatud leib ja isetehtud või ning juust olid laualt kiired kaduma, nii kui kama ja kaligi.
Igatahes ei pidanud kohaletulnud oma ootustes pettuma. Meelepärast ja kosutavat jagus hingele ning ihule. Tore oli. Mis muud, kui järgmise juubelini, Virviku rahvas, ja mine tea, ehk kohtume Abrukalgi.
Abrukal käib aga sügisestest ilmadest hoolimata usin ja vilgas tegevus. Otsekui kestaks suur suvi oma kiire elurütmiga edasi. Tuult ja vihma trotsides panevad ehitajad püsti puhkepaiku matkaradade äärde. Aga sellest, kus just ja millised need välja näevad, räägime järgmine kord. Töö ju poole peal, muidu sõnun veel midagi ära.
Samuti ehitatakse veetrasse ja paigaldatakse pumpasid Abruka sadamahoone ja seltsimaja uutesse vastvalminud puurkaevudesse. Kõik ikka selleks, et elu Abrukal ilus oleks ja inimesed end siin hästi tunneksid.
Tänased lood said pigem küll Saaremaa ja Kuressaare nägu, aga mis teha, kui Abruka mees suurele saarele lastakse. Siis uudistamist palju ja hing ning ihu kohe muljeid ja muid elamusi täis. Oleks siis, et hoiad omale, aga ei, vaja ju välja ka lobiseda, mis kuuldud ja nähtud.
Aga laias laastus elame Abrukal ilusasti. Ikka rõõmsalt ja lootusrikkalt, sest parimad päevad on alati ees. Õnne ja armastust ning kuhjaga kordaminekuid teile kõigile!
Loading ...
Lisa kommentaar