Vahetult enne Kuressaare linnavolikogu eilset istungit, kus volinikud kinnitasid – tõsi, mitte ühehäälselt – suhteliselt pehme ja mõõduka sõnastusega alkoholimüüki reguleeriva määruse, sai linnavolikogu linnakodanikelt kirja, milles nõutakse senisest palju karmima alkoholipoliitika kehtestamist.
Kõnealusele pöördumisele on alla kirjutanud 32 linnakodanikku, kes kõik elavad Kuressaare kesklinnas. Pöördumine algab toetusega neile linnavolinikele, kes käesoleva aasta esimesel poolel algatasid Kuressaare linnas alkoholi jaemüügi täiendavate piirangute kehtestamise eelnõu (s.o nn Tarvise–Pao ettepanek kehtestada alkoholi jaemüügile varasemast rangemad piirangud, mis puudutaksid ka toitlustusettevõtteid ja lustiasutusi – toim).
Linnavolikogule läkitatud kirjas tuntakse muret, et isegi väga vabameelse Eesti oludes tundub „terviselinn“ Kuressaare olevat lausa ainulaadne, sest meie linna keskosas, kus „erinevalt teistest keskustest kestab melu ja läbu kuni varajaste hommikutundideni“, on „alkoholi müügi ja tarbimise intensiivsus oluliselt suurem kui mujal“.
Kõige selle põhjuseks – nii väidavad linnavolikogu pöördumisele alla kirjutanud 32 linnakodanikku – on kurb fakt, et „enamiku meie öiste toitlustusasutuste kauplemisaeg on piiratud ainult avamise kellaajaga, sulgemine on aga reguleeritud kolme punkti või märkusega „kuni rahvast jätkub““.
Masendav vaatepilt ja talumatu olukord
Et Kuressaares seoses alkoholipoliitikaga midagi korrast ära on, selle kinnituseks toovad 32 Kuressaare kesklinnas elavat inimest järgmised näited: „Öösel kesklinnas toimuvast kõnelevad ilmekalt lõhutud valgustid, ukse- ja aknaklaasid… mahasõidetud piirdeaiad, reostatud nurgatagused, ümberlükatud prügikastid, enne hommikust koristust kõikjal vedelevad pudelikillud… [ning hommikuti] välitoitlustusasutustes magavad väsinud pidulised jne.“
Ja oleks lausa naiivne mõelda – nii jätkub linnakodanike pöördumine –, et kõik need alkoholitarbimise kõrvalnähud tekivad rahus ning vaikuses. „Vastupidi, ümberkaudsete (s.o Kuressaare kesklinnas elavate – toim) elanike uneaega saadavad piduliste kisa ja kiljumine, ööklubide ja autode tümps, kiirendatavate mootorite möirgamine ning järskude pidurite vilin, mis eriti efektiivselt mõjuvad öövaikuses.“
Sellise masendava olukorra taustal tundub pöördumisele allakirjutanud linnakodanikele lausa kummaline linna juhtpoliitikute järjekindel seisukoht, et alkoholiga kauplevate ettevõtete lahtiolekuaegu pole vaja reguleerida – see toovat kaasa „öiste pidutsejate liikumise Saaremaa teistesse lõbustusasutustesse“, mis omakorda suurendavat liiklusriske.
Seda viimast linna võimukandjate argumenti peavad pöördumise autorid mitte vettpidavaks, sest teiste omavalitsuste territooriumil polevatki üldse öise alkoholimüügiga tegelevaid toitlustuskohti. Tegelik olukord olevat vastupidine ja öisel ajal liikuvat – vähemalt nii väidavad linnavolikogule läkitatud kirja autorid – „kogu Saaremaa ja isegi mandri lõbujanulised hoopis Kuressaare poole, kus saab [vabalt] hommikuni pidu panna“.
Linnavõim ei tohiks alkoholimüüjate ees murduda
Kolmekümne kahe linnakodaniku pöördumine lõpeb mõttega, et meie linnas kujunenud olukord ei tule kasuks „Kuressaare kui terviselinna mainele“. Sellega seoses kutsuvad pöördumise autorid linnavolikogu liikmeid „lähtuma alkoholipoliitika kujundamisel kohalikest oludest ja seni rakendatud abinõude tulemuslikkuse analüüsist“.
Samas kutsutakse linnas võimul olijaid üles, et nad loobuksid „alkoholimüüjate ja -tarvitajate õiguste piiramise kartusest“ ning lähtuksid põhimõttest, mille eesmärgiks on alkoholipahe leviku tõkestamine ja tervisliku elukeskkonna kindlustamine kõigile linlastele.
Loading ...
Tervise linn algab sellest, et linna heakorra reeglites on säte alkohooli müügikeelust mistahes asutuses õhtul 11.00 kuni hommikul kella seitsmeni. Volikogu peaks oma otsust öise müügi osas vaatama kõrvaltseisja pilguga ja asi saaks hoopiski selgemaks. Linnakodanike tervis ja rahu öötundidel saagu ülimuslikuks !
lapsega poes käies häirib mind tõsiselt suur ja särav alkoholisein Rae poes. Lapsed harjuvad alkoholi nägema ja võtavad seda kui kindlat elu osa.
Tarvis ja Pao pole siiani julgenud Raekeskuse viinamüüri suhtes sõna võtta. Nad ei saa ju lüüa kätt, mis neid (nende parteide valimiskampaaniat) toidab. Tulemus on tänaseks käes – STÜ saab viinamüügi alal pisikonkurentidest lahti. Ning sinna see võitlus lõpebki.
32 allkirjaga pöördumine 15 000 elanikuga linnas ei veena kedagi. Pigem vastupidi.
Ma pole kuulnudki, et allkirju kogutakse. Oleks kahe käega allakirjutanud.
Terviselinn tähendab minu arvates seda, et kodanikud kes siin elavad on teadlikud, mida alkohol nende organismiga teeb. Siin ei aita see, et müürime viinariiulid sisse. Inimeste teadlikkust tuleb tõsta! Ja Emale…mind Rae poe viina sein ei häiri, minu lapsed näevad ka alkoholi, aga nad näevad ka seda, et mina letist tuima näoga mööda käin ja kodus neid pudeleid ei ole(hoopis see on tähtis). Lapsed hakkavad siis alkoholi kindla elu osana võtma, kui see kodus üks kindel osa nädalavahetusest on. Müügil on ju palju asju, mis ongi elu osa, aga väärtushinnangud on need, mis kirjutavad ette, mida inimene tarbib. Kui keegi Kuressaares alkoholi ei ostaks, ei oleks ju ka suuri ja säravaid lette.
Ja veel: Enne kui tahame kehtestada uued reeglid, vaatame kas vanade järgimisega korrakaitsjad hakkama saavad! Kuidas me saame kindlad olla, et lisakohustused ei ole politseile probleem.