Politsei on algatanud esimese kahe koolinädalaga Orissaare internaatkooli õpilaste suhtes kümmekond väärteomenetlust, esmakordselt on kool palganud korra tagamiseks turvafirma.
Orissaare internaatkooli värske direktori kohusetäitja Rainer Helde tunnistas, et uus õppeaasta on alanud koolis ärevakstegevalt huligaanses õhkkonnas. Lisaks purjutamisele on õpilased kooliaasta kahe esimese nädalaga peksnud sisse koolimaja paraadukse klaasid, lõhkunud uksi ja toole. Möödunud nädalal algatas politsei ühe tüdruku peksmisega seoses kriminaalasja.
„Eelmine nädal on internaatkool olnud politseile põhiline tööobjekt, oleme seal alustanud seoses alaealiste alkoholitarvitamisega vähemalt kümmekond väärteomenetlust,“ ütles Ida-Saare konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Ardo Vahter, kelle sõnul jäävad õpilased lubatust kauem alevivahele ja on tagasi kooli saabudes tarvitanud alkoholi. „Praktiliselt igal õhtul oleme kooli kutsel pidanud kohale minema ja rahunemist ei ole veel näha.“
Üks Orissaare valla elanik rääkis Oma Saarele, et nägi internaatkooli õpilasi Orissaare kaubanduskeskuse juures lärmamas ja mööduvatele kohalikele elanikele roppusi hõikamas. Õpilased tülitavad kohalikke inimesi, nurudes, et nood neile suitsu ja alkoholi ostaksid. Seetõttu ootavad pedagoogid kohalikult kogukonnalt suuremat tuge ja paluvad neil mitte osta lastele alkoholi ning vajadusel lapsi ka julgemalt korrale kutsuda.
Orissaare vallavanema Raimu Aardami sõnul lähevad internaatkoolis uue õppeaasta algusega kaasnevad paheteod iga aastaga aina tormilisemaks. „Kui ikka politsei peab sekkuma, siis on asi normaalsusest kaugel. See näitab, et kooli kontingent läheb järjest raskemaks ja õpilaste allumatus kasvab.“
Võitlus liidripositsiooni pärast
„Sügisel on see aeg, kus käib uute liidrite väljaselgitamine, sest vanad liidrid on kevadel koolist lahkunud,“ selgitas Helde, kes on suurema osa ajast uues ametis kulutanud suhtlemisele politseiga ja nõustamiskomisjoniga. „Kõige rohkem aega on võtnud individuaalsed vestlused lastega, kes on millegagi hakkama saanud.“
Ardo Vahteri sõnul on politseile teada ka paar peksmisjuhtumit. Neist ühel juhul on süüdlane kriminaalasja algatamiseks liiga noor, teisel juhul, kus peksa sai 14-aastane tüdruk, algatati kriminaalmenetlus.
Rainer Helde sõnul oli kooli personal juba varem teadlik, et tüdrukut on ähvardatud ning temaga lepiti kokku, et ta püsiks koolimajas kasvatajale lähedal. „Kasvataja, psühholoog ja sotsiaalpedagoog, kõik rääkisid temaga sel teemal samal päeval, kui see asi juhtus. Majast lahkudes andsin olukorrast teada veel turvameestele, aga ikkagi läks tüdruk koolimajast välja,“ meenutas Helde peksmisega lõppenud intsidenti.
Sel sügisel on internaatkool palganud korra tagamiseks turvafirma, kes valvab majas kell 17.00–1.00. „Palkasime turvafirma laste kaitseks, eelkõige nende endi eest, nende kaaslaste eest, et vältida kaklusi ja liigategemist,“ lausus Helde. „Meie koostöö on alles alguses, kuid asjast on kasu – mundris inimene ikkagi mõjub, pealegi on neil teised õigused kui õpetajatel.“
Noored kriminaalid ja erivajadustega lapsed ühes koolis
Rainer Helde hinnangul on olukord äärmiselt kriitiline seetõttu, et Orissaare internaatkoolis käivad lapsed, kes ei peaks seal olema. „Mingisuguste imelike süsteemide tõttu on Orissaare internaatkoolist kujunenud aastatega selline kool, mis on nagu Puiatu erikooli ja Kaagvere erikooli pehme variant.“
Helde märkis, et Orissaare internaatkool on ikkagi erivajadustega laste ja mitte erikohtlemist vajavate laste õppeasutus. Viimaste all pidas ta silmas lapsi, kes ei allu korrale, puuduvad tundidest ja tarvitavad alkoholi. „Need ei ole nagu päris need erivajadused, mille rahuldamiseks see kool on ellu kutsutud,“ selgitas koolijuht ning lisas, et huligaanse käitumisega lapsi ei ole koolis palju, ent nad on domineerivamad ja põhjustavad erivajadusega lastele kannatusi.
Ka juhtivkonstaabel Ardo Vahteri sõnul ei ole internaatkooli õpilaste kontingent päris see, kes peaks selles koolis käima. „Ma arvan, et seal on palju õpilasi, kes peaksid käima Puiatus ja Kaagveres, aga mitte Orissaare internaatkoolis,“ lausus politseinik.
1959. aastal psüühikahäiretega laste harimiseks loodud Orissaare internaatkooli edasise saatuse kohta teeb haridusministeerium otsuse veebruari lõpuks. Raimu Aardami sõnul on vald seisukohal, et kui riik kooli ei investeeri, siis tuleb see vallast ära viia. „Kui seda aga tehakse ning õpikeskkond muutub paremaks, töö tulemuslikumaks, siis ei ole meil kooli vastu midagi,“ on Aardam Oma Saarele öelnud.
Loading ...
Ja ongi nii tänu orissaare kohaliku noortekamba ja vastutustundetute täiskasvanute toetusele, kes lahkelt internaatikutele alkot ja suitsu ostavad, aga seda ei suuda seadusesilm ohjata. Orissare nii väike koht- kõik tunnevad kõiki ja teada on ka need kohalike papade- mammade võsukesed, kes igal õhtul alevi vahel läbutavad ning aitavad erivajadustega lastel nende seadusevastaseid erivajadusi rahuldada. Mida tähendab massiline joomine? Kas kõik joovad või joovad mõned õpilased massiliselt?l
Olin häiritud lõigust, kus direktori kt jutust võis välja lugeda, nagu oleks peksa saanud tüdruk ise juhtunus süüdi: “/…/temaga lepiti kokku, et ta püsiks koolis kasvatajate lähedal…aga ikkagi läks tüdruk koolimajast välja”.
Samas tahaks tunnustada, et uus direktor paistab asuvat probleemiga tõsiselt tegelema.
kas siis selliste noorte koht(nii kooli,kui kohalike)ei oleks hoopis vangimajas.tavainimesel pole mingeid õigusi aga selliseid kaapakaid alaealisi kaitsevad nii seadus,kui igatsorti ühingud.ära tüütab juba see lõputu pättide ja narkomaanide poputamine siin eesti vabariigis.neile endile tuleks anda üks korralik keretäis.vanasti said lapsed ikka nuhelda ka vanemate käest ja sadistlikust oli ikka tunduvalt vähem,nüüd ei tohi oma lastki karistada,kohe tehakse sinust hoopis mõrtsukas.las lapsed peksavad,varastavad ja kui tahtmine tuleb,siis ka tapavad-peaasi,et ei nutaks.
kannataja olgu nagu vangis,kui pätid-kaapakad uhkelt alevi vahel laiavad.kannatajale vabadus ja teistele oleks soolaputkat vaja.
Uus õppeaasta Orissaare internaatkoolis: massiline joomine, peksmine ja lõhkumine – kah uudis, pommuudis oleks see:
Uus õppeaasta algas Orissaare internaatkoolis ilma ühegi peksmise ja lõhkumiseta,
ei toimunud ühtegi joomingut….
õige tähelepanek, jorss! Kõik nii nagu iga aasta algul!
viisin jah käekõrval. Ja lootuses, et miskitki muutub. Aga elu on läinud hullemaks. Mis aga õpetajatesse-kasvatajatesse puutub, siis vähe on nende hulgas neid, kes oma tööd tõesti südamega teevad…. Nemad on ju õppinud probleemsete lastega ümber käima, minul tuleb kõik katse- eksituse meetodil….
Mina olen ühe nn päti lapsevanem. Olen sada protsenti nõus eelnevate kommenteeriatega, eriti “närvihaige” omaga. Hetkeseis ongi nii, et mitte midagi ette võtta ei ole ja abi pole ka kusagilt loota… Kõik seadused on laste poolel… Ja siin ma nüüd siis vehin, nagu tumm leilis, et asjale mingisugustki lahendust leida…
lapsevanemale * tahaks öelda seda et tema võsuke ei ole nn pätiks sirgunud üleöö.Vaadake ikka kus ja kellega teie lapsed aega surnuks löövad ja seda juba ammu varem. Näed asja alles siis kui jaks enam peale ei hakka.Ja kui ikka internaatkooli õpilased kell 9,kui peaks tundi minema,seavad sammud alevi poole,on ikka nagu miskit väga valesti.
kui laps tundi minemise asemel alevisse läheb, on midagi valesti jah, aga ma ei saa ju teda käekõrval sinna viia. Siin on ilmselt mingisugune tegematajätmine ka koolil
lapsevanemale*sina ei saa käekõrval viia, kunagi ju viisid. Mik su laps ise kooli ei lähe.Milles on mööda pandud?Teadupärast õpetajal ka ainult kaks kätt ja lapsi tunduvalt rohkem kui üks.Ja kui õps sõrmeotsaga sainu last puutub, on lapse õigusi jämedalt rikutud.
Kõik on ju üheselt selge,et kõik algab kodust.Miks süüdistada õpetajaid ja kasvatajaid.Eks ole ka neil oma lapsed,keda nemad kasvatavad.Ei saa aga õpetada kasvatamatut last , keda on kodust “juhatatud “valele poole minema.Internaatkooli töötajatele aga JÕUDU.
ega ikka kodust kõik ka alguse saa. Kui ei ole endal probleemset lasti, siis ei oskagi ka aru saada, miks on asjad nii nagu on. Ja loomulikult soovin minagi õpetajatele-kasvatajatele jõudu ja mõistmist ning eelkõige tahet oma tööd hästi teha