Möödunud nädalal Postimehes ilmunud artiklis väidetakse, et Saaremaa dolomiit pole vastupidav ilmastikumõjudele ja õhusaastele ega kõlba seetõttu vabadussamba materjaliks. Aastaid Saaremaa dolomiiti uurinud ja sellega tegelenud ettevõtja Alver Sagur kinnitab aga vastupidist – mitte kõik Saaremaa dolomiidisordid pole ilmastikumõjudele vähevastupidavad.
Postimehe loo autor, keemiakandidaat Ott Roots viitab oma väidete tõestuseks ühele teaduslikule uurimisprogrammile. Nimelt lülitati Saaremaa dolomiidi uurimine 2002. aastal Läti ja Eesti seirajate ettepanekul Euroopa Liidu 5. raamprogrammi MULTI-ASSESS projekti kavva. Selle projekti käigus võrreldi viie kivimi – Carrara marmori, Portlandi lubjakivi, Baumbergeri ja Gotlandi liivakivi ning Saaremaa dolomiidi – vastupidavust õhusaastele ja ilmastikuoludele.
Loetletud kivimite prooviplaadid pandi välja viie Euroopa riigi (Kreeka, Poola, Tšehhi, Läti ja Itaalia) kuude seirejaama (Ateenas, Krakowis, Prahas, Riias ja Roomas). Põhiliselt asusid need jaamad linna transpordisõlmede läheduses ja seetõttu on need olud võrreldavad Tallinna Vabaduse väljaku tingimustega, mille lähedusse, nagu teada, on kavas vabadussammas püstitada.
Uuringu tulemused näitasid, et ilmastiku mõjudele ja õhusaastele oli kõige vähem vastupidav Saaremaa dolomiit. Siit teeb Ott Roots järelduse, et Saaremaa dolomiit ei sobi samba materjaliks, seda eriti Vabaduse väljaku ääres, kus transpordisaaste pidevalt suureneb.
OÜ Selgase Dolomiit juhatuse esimees Alver Sagur ütles Oma Saarele, et on äsjamainitud artiklist teadlik. Ta kinnitas ka, et on ise põhjalikumalt ja detailsemalt uurinud Selgase karjääri kollast dolomiiti.
„Selgase kollane dolomiit on külmakindel, kuna see on maapõues saanud niiskust ja õhku juba enne kaevandamist,“ rääkis Sagur. „Seega on kollane dolomiit väga ilmastikukindel ja sobib suurepäraselt välistöödeks. Samas julgen ümber lükata väite, et Selgase kollane dolomiit ei ole sobiv kivim Vabadussamba juures kasutamiseks.“
Saaremaal leiduvate hallide ja siniste dolomiidikihtide suhtes ei söandanud Alver Sagur aga kindlat garantiid anda, kuna nendega puuduvad tal kogemused. „Oma praktikas olen välistingimustes kasutanud vaid Selgase kollast dolomiiti, mis on küll väga vastupidav,“ märkis ta.
Dolomiidi omadused
Kivimi keemiline koostis: CaO – 27,89–28,72%; MgO – 18,84–8,06–8,37% Fe2O3 sisaldus kõigub 0,55–1,63%
Mahukaal: 2,06–2,28 g/cm3, keskmine – 2,21 g/cm3
Veeimavus: 5–9,3%, keskmine – 6,9%
Survetugevus: kuivalt keskmine 902 kg/cm2, veega immutatult keskmine 701 kg/cm2
Külmakindlus: 25 tsüklit
Pehmenemise koefitsient: 0,69–0,93
Külmakindluse koefitsient: >0,75
Kuumakindlus: 600°–800°
Loading ...
Oleks ikke pull küll, kui Sagur ütleks, et minu dolomiidi asjakesed on halvad.Siis nagu näksiks oma kätut kohe.
Mis Saguril muud ikka üle jääb, kui vastu vaielda :) Erand kinnitab reeglit!
Mismoodi see Sagur oma kutseka puuteadmistega seda dolomiiti uuris, et teadlaste seisukohale vastu vaidleb. Kui kalmistul vaadata neid ajahambast puretud ja sammaldunud kivitükke, tundub teadusmeestel vähemalt monumendi materjali osas õigustatud arvamus olevat! Tuhatoose, kaminaid ja küünlajalgu ikka kannatab teha, see juba sisekujunduse ning “maitse” küsimus:)