Mees, kes ainult naeratab

Neljapäeval toimus Kuressaares GO Spas tänavuse rahvusvahelise džässfestivali Juu Jääb erikontsert – festivali traditsiooniline kingitus ühele naabersaarele.

Eelmisel aastal sai selle au osaliseks Ruhnu, nüüd oli käes Saaremaa kord. Jazz del Mar’i raames jõudis kohaliku publikuni kõikidele jazzusõpradele teada-tuntud kooslus: Raivo Tafenau bänd koos brasiillase Sergio Bastosega, et tuua ka meieni sooja ja suvist bossahõngu.

Lavale astus ansambel koosseisus: Sergio Bastos (laul ja kitarr), Raivo Tafenau (saksofonid), Ain Agan (kitarr), Mihkel Mälgand (bass), Ricardo Padilla (löökriistad) ja Petteri Hasa (trummid).

Kuigi terve päeva oli Kuressaares olnud „eesti harilik suvine suusailm“ tõid lõunamaised bossarütmid tuimemassegi hinge soojuse. Seda oli märgata nii kaasatatsuvatest jalgadest kui ka lauluhäältest, mis Sergio Bastose õhutusel sobivatel hetkedel kohe endast üles leiti. Ta lihtsalt vaatab sulle oma särava naeratusega otsa ja lauluviis tikub iseenesest huultele. Nagu Raivo Tafenau bändiliikmeid tutvustades tabavalt märkis, naeratab meie brasiilia sõber tõesti enamiku ajast.

Muusikaliselt oli kõik loomulikult võrratu, professionaalne, mõnus, geniaalne jne aga mida muud ongi oodata, kui kohal on sisuliselt kõik parimad eesti jazzmuusikud. Erilise vürtsi andis muusikalisele poolele aga tšiili päritolu löökpillidemees Ricardo Padilla, kes mängis lugematut kogust erinevaid instrumente, vahetades neid pidevalt ja osavalt ning pikkides niigi mõnusasse kaasakiskuvasse bossanovasse veelgi lisaeksootikat.

Repertuaaris eristusid eriliste pärlitena Uno Loobi loo „Kamina ees“ Brasiilia-versioon, mis juba sama koosluse heliplaadilt „Ice on Ipanema“ kõrva oli jäänud, ning loomulikult klassika – „Girl on Ipanema“ on endiselt peaaegu ületamatu. Muide, tegu on looga, mis on viimase 50 aasta jooksul tehtud salvestuskordade edetabelis teisel kohal.

Egas midagi, suve sai korralikult naha vahele ja kole tantsimisisu tuli peale. Minu eriline sümpaatia kuulus aga ainsatele inimestele publiku seast, kes vabalt tantsida ei peljanud ja täiesti ebaeestlaslikult lava ees kauneid poognaid tegid. Neile lastele saab sellise moega hää muusika juba varakult südamelähedaseks.

Marili Pärtel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 12 korda, sh täna 1)