Tänavu juba ka Kuressaarde laienenud 4-päevase Muhu tulevikumuusika festivali tähtsündmuseks kujunesid siiski kaks säravat õhtust kontserti Nautse Mihkli õuel – brasiilia samba- ja bossakuninganna Simone Moreno ja Fääridelt pärineva taani lauljatari Eivøri esinemine.
Enam kui 10 aasta kogemuse läbi on tõestatud, et kes kord Juu Jääbile juhtunud, satub sõltuvusse. Nii kui juunikuu viimane nädalalõpp kätte jõuab, asuvad Muhu tulevikumuusika andunud jüngrid Nautse Mihkli talu poole teele. Tullakse üksi ja paarikaupa, pere- ja sõpruskonniti. Lapsed-koerad ühes. Ja kõik tunnevad end mõnusalt. Põnnid ei virise ega jonni, penid ei haugu ega hammusta. Selline paik ja selline üritus siis.
Tänavune Juu Jääb pakkus palju ja igale maitsele. Kaasakiskuvaid kuumi lõunamaiseid rütme, oma maagilise häälega lummavat fääri lauljatari, eesti tippdžässi.
Reedeõhtuse sissejuhatuse tegid eesti hetkel säravamaid džässpianiste Kristjan Randalu koos Tanel Rubeni (löökriistad) ja Taavo Remmeliga (kontrabass).
Päris pöördesse keeras aga publik, kui nii lava kui kuulajate meeled vallutasid brasiilia samba- ja bossanovarütmide karismaatiline kuninganna Simone Moreno ja ansambel Os Lourinhos ning läti tuntuim saksofonist Deniss Pashkevich. Vagurast sumedast Muhumaa õhtust sai kuumavereline ja pulbitsev lõunamaa öö.
Laupäeva õhtut kroonis haldjalik Fääri saartelt pärinev maagilise häälega lauljatar Eivør (pildil) ja Villu Veski World Project, millesse kaasatud ka Tallinna Kammerorkester.
Haldjalik sobib iseloomustama habrast heledapäist Eivørit eelkõige tema lummava, suisa ebamaise hääle tõttu, milles sees tõeline ürgne vägi. Mida see väike naisterahvas oma hääle, kitarri ja šamaanitrummiga korda saatis, oli midagi enneolematut. Ehkki iga Juu Jääb on millegagi meelde- ja hingesööbivaks kujunenud, jääb tänavune fääri nõiatari kontsert ilmselt aastateks ületamatuks.
Aitäh Juu Jääbi väsimatule loojale ja kunstilisele juhile Villu Veskile, kes erinevatest ilmanurkadest ikka sääraseid üllatuslikke esinejaid leida ja väikesele Muhu saarele kohale tuua suudab. Ja see polnud veel kaugeltki kõik. Olid veel Sergio Bastose ja Raivo Tafenau ansambel, Liisi Koikson ja Helletused, K.-M. Almqvist Quartet, Juu Jazz Clubi jamsessionite telk jne jne.
Lõpetaks manitsusega, et kes tänavuse Juu Jääbi maha magas, olgu järgmisel aastal terasem. Kui sõltuvuse kütkeisse langemist ei pelga. Aga kahetseda ei tule tal kohe kindlasti mitte. Mott.
Ragna Malm
Lisa kommentaar