Maarjamaalased on uhked, saates oma poegi välismissioonile. Iga minek on harras-pidulike kõnede-kallistustega garneeritud. Oleme uhked, et oleme NATO-s, et saame oma pojad usaldada ülemaailmse sandarmi teenistusse.
Pole kahtlust, et eesti poisid täidavad antud ülesandeid korralikult ja ausalt. Kuid nad on ja jäävad, vaatamata rahuvalvaja üllale nimetusele, suurele osale Afganistani rahvast ikkagi okupandiks. Meeldib see meile või mitte – see on võõras sõda.
Tegelikult ju kaitseme ühe superriigi huve, mille sisuks on nafta. Kuigi Siim Kallas olevat kunagi nimetanud missiooni ülesehitustöödel osalemiseks, saab püssiga siiski vaid üht „tööd“ teha ja paraku on igale relvakandjale surma saamine sisse kodeeritud.
Kui meid võeti NATO liikmeks, siis poleks keegi meid sellepärast võtmata jätnud, kui oleksime selgeks teinud, et meie pisike rahvakild peab püsima jäämiseks hoidma iga elunatukest ja see käputäis, mis me n-ö ühise ürituse heaks anname või peame andma, ei otsusta reaalses sõjakoldes mitte midagi. Kui me just peame, siis piisaks ka avaldusest, et kõik, mida Onu Sam kütusemaardlate oma kontrolli all hoidmiseks ette võtab, saab ka tillukese Eesti heakskiidu.
Teisalt on kummaline, et USA-s maksab bensiiniliiter kümne krooni ringis, meil aga kolmandiku võrra rohkem. Mõnikord paneb muigama, et ettekuulutatud orkaan alles hakkab kuhugi Ameerika ranniku poole liikuma, kohapealsed kütusekaupmehed aga tõstavad juba hinda.
Ei tahaks küll meie turvatunnet kahte liitu kuulumise koha pealt kõigutada, kuid me peame alati arvestama, et suurriikidel on oma huvid. Ja need jäävad peale. Juba praegu hakkab ajalooürikutest selguma, et viimase ilmasõja puhkemise patt ja süü ei lasugi sakslastel, vaid hoopis Venemaal, Prantsusmaal ja Inglismaal, kelle sõlmitud salapakt nägi ette hoopis Saksamaa purustamise.
Eestlane on tark ja suudab rahvusvahelises diplomaatias oma huvisid kindlasti osavamalt kaitsta, kuulume me siis „vennalikku“ perre või mitte.
Ja küüniliselt öeldes: meie hoolimatus iseenese suhtes hukutab kodumaalgi hirmu tekitavalt palju elusid. See oleks missiooni koht. Ehk katsume hakatuseks siis mõne muu missiooni arvelt kokku hoida.
Loading ...
Seeon nüüd küll üks rumal jutt. Et meid oleks võetud NATO liikmeks, kui me oleks teatanud, et me kollektiivsesse julgeolekusse ise ei panusta. Et oleme rehepapid, kes söövad võõrast vara, aga ise teistele midagi ei anna. Rumal jutt.