Rannahooaeg Kuressaare ainsas ametlikus supluskohas on hoo sisse saanud. Võrkpalliplatsid on alatihti mängijaid täis ning vaheajale saanud kooliõpilased veedavad oma esimesi vabu päevi vees solistades.
Vetelpäästjana rannas töötav Heigo Kips näitab käega päevitajate poole. „Huvitav, et eelmistel aastatel oli inimesi rohkem ikka liiva peal, sel aastal kogunetakse rohkem abajat ümbritsevale murule.“
Rollerid kihutavad
Peamine mure, mis vetelpäästjat vaevab, ei olegi seotud otseselt rannaga, vaid lossi ja ranna vahel kulgeva jalutusteega. Rolleritega kihutavad noored on leidnud hea koha oma sõiduriista võimsuse proovimiseks. Teel olevast keelumärgist aga ei hoolivat keegi. „Neid ei huvita see ka, kui ma tee peale ette astun. Üks kihutab ühelt, teine teiselt poolt. Ülbed ka teised,” kurdab Kips.
Põhjas on meeter muda
Vetelpäästja teab rääkida, et Titeranna põhjas on pea meetrine mudakiht. „Käisime oma poistega seal vaatamas, mõõtsime mudakihi ära,” selgitab Kips ning arutleb, kas linnavalitsus ei peaks mõtlema hakkama rannaäärse süvendamisele.
Abilinnapea Urmas Sepp kuuleb taolisest mudahunnikust esimest korda. Tema sõnul sai alles tehtud Titeranna põhja mõõdistamine ja kaardi pealt midagi taolist välja ei tule, kuna sellisel juhul peaks ka vee sügavus olema vähenenud. Mõõdistused tehti paigaldatava ujuvsilla tarbeks.
„Tahtsime teada, kas sinna ilma süvendamata üldse midagi panna saab,” räägib Sepp. Mõõdistamiste käigus selgus, et kohal, kuhu sild paigaldatakse, kõigub sügavus 1.40–1.60 meetri vahel. Sepa kinnitusel on taoline sügavus piisav. „Pea ees just hüpata ei saa, aga muidu peaks sobima,” tõdeb Sepp. Ujuvsild saab tema kinnitusel paika ülejärgmisel nädalal.
Vesi on siiski puhas
Viimaste päevade soojad ilmad on tekitanud küsimuse, et kaugel on aeg, kui jälle hoiatatakse Titerannas vohava sinivetika eest, mis võib veemõnude nautijail lööbe tekitada. Linnaarst Juri Zabellevitši sõnul on olukord kontrolli all. 28. mail võetud veeproovid on igati korras. Samas tõdeb linnaarst, et tegelikult ei ole Titerand supelranna jaoks sobilik koht. „Kui seda rajati, siis olin vist mina ainukesena selle vastu,” meenutab Zabellevitš.
„Enne kui Unimäele ehitati puhastusseadmed, lasti ju kogu linna solk ja jäätmed sinna vette. Ega need sealt täiesti kadunud pole,” räägib linnaarst, kes on seda kohta kontrollinud juba aastast 1977. „Ega praegugi Unimäe jaam absoluutselt kõike ära ei puhasta, paratamatult läheb mingi osa ka vette ja enamasti on tuuled Titerannas just sealt poolt,” ütleb Zabellevitš. Linnaarsti kinnitusel praegu rannas mingit sinivetikaohtu siiski ei ole.
Kui seal pea ees hüppamiseks piisavat sügavust ei tule, võib see ujuvsild ka sama hästi ehitamata jääda, kuna sel juhul see ei lahenda peamist põhjust miks paljud sadama poolel tahavad ujumas käia.
Sai siis see värskelt paigaldatud ujuvsild ära testitud. Vee sügavust oli seal 1.30 (veetase Pärnu sadama info järgi 30cm alla keskmise, peaks ka siin umbes sama olema) ehk siis umbes ainult poolteist meetrit ehk siis ilmselgelt liiga vähe! Seal tuleb ikka korralikult süvendada enne, kui see sild oma funktsiooni täitma hakkab ja sadamas ujumise probleemi ära lahendab! Praegu on selle silla pealt ohtlikum hüpata kui sadamas! See uus sild tuleks lausa seal ära keelata enne kui õnnetus juhtub. Sadamas vähemalt on piisavalt sügavust ja kui just laeva otsa ei hüppa siis pole hullu midagi.
Peakat hüpata riskiks sealt ehk alles siis, kui veetase on 30cm üle keskmise, siis võib seal juba peaaegu 2m olla. Aga kes seda ütles, et see sügavus on piisav, leiab 6. juuni ajalehest Oma Saar: “Mõõdistamiste käigus selgus, et kohal, kuhu sild paigaldatakse, kõigub sügavus 1.40–1.60 meetri vahel. Sepa kinnitusel on taoline sügavus piisav. „Pea ees just hüpata ei saa, aga muidu peaks sobima,” tõdeb Sepp.” Ehk siis meie abilinnapea Urmas Sepp.
Seega abilinnapea ise ütleb ka otse välja, et pea ees just hüpata ei saa. Nüüd aga tekib küsimus, miks see sinna üldse paigaldati? Kui lugeda artiklit 4. juuni ajalehest Meie Maa, siis seal on kirjas: “Oskar Jõgi sõnul loodab ta ujujate probleemile leevendust lähiajal, kui Titeranda on kavas paigaldada ujuv kai, kust saab ka vettehüppeid harrastada.”. Siit selgub et selle otstarve on vette hüppamiste harrastamiseks ja selleks, et noored enam seda sadamas ei käiks tegemas. Nüüd võiks kodanikud Oskar Jõgi ja Urmas Sepp omavahel selle asja läbi arutada, et kuidas sellele probleemile ikkagi lahendus leida! Hetkel on seal täiesti kasutult seisev ja madala veeseisuga suisa ohtlik sild ning noored käivad ikkagi sadamas, kuna tõele näkku vaadates on seal isegi ohutum, kuna sealne liiklus õhtutundidel on olematu ja hüppamisteks kasutatava kai ääres pole ma peale süvendaja näinud midagi muud mitte kunagi seismas.