Kirjandiga anti eksamite avalöök (4)

 

371 Saare maakonna abiturienti andsid laupäeval küpsuskirjandit kirjutades selleaastasele eksami-perioodile avalöögi. Kuus tundi kestnud katsumuseks anti ette kümme teemat.

Eksami raadioesinemisega sisse juhatanud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et emakeeles mõtlev inimene kannab edasi oma rahvust ja selle keelt. Samas toonitas Lukas ka kirjandi isikupära tähtsust. „Kui te ei pane oma teosesse iseennast, võib juba ette öelda, ei mäleta te ise ka kahe aasta pärast, millest kirjutasite. Mäletategi oma kirjandist üksnes seda, kui palju punkte saite. Sellest oleks kahju. Sest tahaksin, et emakeeles kirjutamine oleks igal juhul sündmus omaette,” ütles minister Lukas.

Gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikust viiest eksamist on kohustuslikuks jäänudki vaid kirjand, mille peavad kirjutama kõik abituriendid. Eksami sooritamiseks oli kirjutajatel aega 360 minutit ehk kuus tundi.

Tänavused kirjanditeemad kõlasid järgmiselt:
„Eesti mured on ka minu mured”;
„Kirjutatud ja kirjutamata seadustest”;
„Haridus – kas vahend või eesmärk?”;
„Kõigel on hind, aga vähesel väärtus”;
„Mida suudab avalik arvamus”;
“Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub” (Mati Unt)”;
„Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist”;
„Meedia noore põlvkonna kujundajana”;
„Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil”;
“Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu (Michel de Montaigne).”

Kirjanditeemasid kommenteerides ütles Kuressaare gümnaasiumi emakeele õpetaja Marit Tarkin, et selleaastased teemad olid vaid näiliselt lihtsad. Tema sõnul oli nende hulgas palju võimalusi kirjutada vabal teemal, kuid siis on oht libastuda suurem ja lõpuks avastada, et tegelikult ei saanudki midagi öeldud.

Tarkini hinnangul on ehk pooled kirjutajatest endale eelnevalt selgeks teinud, millest nad tahavad kirjutada, ja selle nimel ka kõvasti materjale uurinud. „Kirjand näitab siiski õpilase intelligentsust ja erudeeritust,” ütles õpetaja Tarkin.