Uuest õppeaastast suleb Saaremaal üks koolimaja oma uksed (3)

 

Ehkki täna on valdadel viimane päev otsustada muutused oma koolide toimimises, oli juba eilseks selge, et ainus kool, mis käesoleva aasta sügisest ennast reformib, on Torgu lasteaed-põhikool, muutudes lasteaed-algkooliks ning kolides praeguse õpilaskodu majja. Kahtla, Tagavere, Mustjala ja Kihelkonna koolide suhtes on omavalitsused teinud otsuse jätkata tegevust vähemalt aasta veel endisel kujul.

Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters ütles eile, et talle teevad koolide jätkamised ainult rõõmu. „Olin esmaspäeval Kahtlas koosolekul ning on positiivne, et vald suudab leida 170 000–200 000 krooni garanteerimaks õpetajatele palga.”

Peetersi sõnul on väikeste maakoolide õpetajad lausa kangelased, sest tihti peavad nad leppima pedagoogi miinimumpalgaga ning uhkelt lubatud palgatõusust ei saa nende puhul juttugi olla – hea seegi, et lastel on olemas oma valla kool, kus käia.

Maakonna 1994. aastal koostatud koolivõrgu arengukava kuni aastani 2011 seab prioriteediks põhikooli olemasolu kõigis maakonna valdades. Peetersi sõnul loodeti küll nimetatud dokumenti koostades, et see nii saab ka olema, aga kui ikka lapsi kooli kestmajäämiseks ei ole, tuleb omavalitsusel tõele näkku vaadata. Nii reorganiseerubki tulevast õppeaastast ainsana sügisel Torgu lasteaed-põhikool lasteaed-algkooliks.

Koolivõrgu arengukava koostamisel lähtuti Peetersi hinnangul tookordsest reaalsest olukorrast. Siis nimetati jätkusuutlikeks koolideks Muhu, Kärla, Valjala, Salme ja Aste põhikooli. Teise „tugevusgrupi” ehk 90 õpilasega koolide nimekirja kirjutati 1994. aastal Kaarma, Kihelkonna, Lümanda, Kaali, Kahtla ja Tornimäe põhikooli ning nõrgemasse gruppi ehk päris väikekoolide hulka loeti toona Mustjala, Torgu ja Ruhnu põhikool.

Maakonna haridusjuhi sõnul on täna hea märkida, et näiteks Lümanda kool on tublit tööd teinud ja ennast teisest grupist välja vedanud. Seevastu näiteks Kaali põhikoolis on lapsi alla 80. „Rääkisin Pihtla vallavanemaga, tema ütles, et sel aastal veel kooli reorganiseerimist ei arutata,” märkis Peeters, lisades, et praegu käib maakonna haridusstrateegia väljatöötamine ning selle valmides võib edasistest perspektiividest juba pikemalt rääkida. On ju ühelt poolt koolid valla identiteedi küsimus, teisalt aga seotud ajalooliste traditsioonidega. „Kui suleti Vätta kool, tulid sealsed lapsed linnakoolidesse, mitte ei läinud oma valla kooli,” nentis Peeters.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter kinnitas, et sel eelarveaastal jätkab kohalik kool veel lasteaed-põhikoolina. Kihelkonna volikogugi otsustas hiljuti võtta lasteaia ja põhikooli liitmise suhtes veel aasta mõtlemisaega. Otsus jätkamise kohta tehti ka Tagavere kooli suhtes, kuid Peetersi sõnul tuleb see kool ilmselt 2008. aastal ikkagi kinni panna.

Siiski on maakonna haridusjuht optimistlik ning loodab palju praegu riigikogus ringlevast uuest koolide rahastamissüsteemist, mis pidi olema just väikekoolide sõbralik. „Ma ei ole küll seda paberit näinud, kuid Tornimäe koolis käinud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Janar Holm nii kinnitas.”