Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse.
Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.
Mehise mõtlemise kõrvale on vaja naiselikku vaistu
Juba on alanud valimisteralli ja viimane aeg on mõelda selle peale, mis siis on jäänud Eestis vaeslapse ossa ja mida annaks teha selleks, et rohkem naisi saaks otsustusprotsessis kaasa rääkida.
Minu arvates on need valdkonnad, mis pakuvad suuremas osas tööd just naistele või millega tegelevad eelkõige naised. On ju meil jätkuvalt kriisis tervishoiu korraldamine ja kõigile abivajajatele kvaliteetse arstiabi tagamine. Tuletagem meelde: kui tervishoiust räägitakse, siis toovad poliitikud kõigepealt välja rahalise mõõtme. Kuid sellest, mis on tervishoiu süsteemi peamine ülesanne, ei räägi nagu keegi.
Või võtame hariduse. Mis on ikkagi eesmärk – kas tagada meie lastele hea haridus või võimalikult odavalt läbi ajada? Haridus kiratseb meil lõpmatust reformimisest ning alushariduse tagamine, mis annaks naistele võimaluse aktiivselt osaleda nii töö- kui ka vabatahtlikus tegevuses, on jäetud väga ebavõrdsetes tingimustes olevate kohalike omavalitsuste korraldada.
Või võtame kolmanda sektori. Mittetulundusühingute tegevuse rahastamine sõltub igasugu erinevate programmide ja fondide rahastamistujudest, kus omaosaluse ja sildfinantseerimise vajadus seavad üsna ranged piirid ja võtavad kohati ära viimasegi võimaluse selles vallas midagi teha jne. Seda loetelu annaks jätkata, aga selge on, et tegu on valdkondadega, mis on meile väga olulised ja kus enamasti on tegevad naised.
Paraku ei lähe eesti naine barrikaadidele oma õigusi nõudma, vaid loodab vaikselt poliitikute tervele mõistusele, unustades seejuures, et poliitikud on enamuses meessoost. Mehed mõtlevad aga neile omaselt ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Kuid mehisele mõtlemisele ja tegutsemisele on kõrvale vaja ka naiselikku vaistu ning hinge ja südamega lähenemist, mis aitab kõik need erinevates strateegiates kajastatud mõõdetavad ja kaalutavad ettevõtmised inimesele lähedasemaks muuta.
Põhiprobleemi oleme unustanud
Tegelikult ongi Eesti põhiprobleem selles, et me oleme nende arengukavade taga ära unustanud inimesed nende muredega. Tavalise inimese mure pole mitte Euroopa viie rikkama riigi hulga jõudmine, vaid hoopis midagi lihtsamat. Soovime ju, et igal Eestimaa inimesel oleks võimalik süüa tervislikku Eestis kasvanud toitu, kasvada ja elada terves peres, saada hea haridus, töötada alal, mis pakub lisaks sissetulekule ka eneseteostust, õppida kogu elu, osaleda aktiivselt kultuurielus ja väärikalt veeta oma vanaduspõlv. Ja kõik.
Mida siis teha? Aga loomulikult peaks järjest enam naisi tulema poliitikasse, kas siis ise kandideerides või naiskandidaatide poolt hääletades. On ju tegelikult isegi näiteks valimistel mittehääletamine omamoodi poliitikas osalemine. Mida aga naised poliitikas endaga kaasa on toonud, näitab suurepäraselt Põhjamaade kogemus.
Kõige suurem naiste esindatus on Rootsis, kus parlamendi 349 saadikust on 165 (47,3%) naised. Soomes on parlamendi 200 liikme hulgas 76 naist (38%), Norras ja Taanis on vastavad näitajad 169 liikmest 64 naist ( 37,9) ja 179 liikmest 66 (37,4%). Kui panna siis kõrvale Eesti vastav näitaja, siis kõnelevad arvud ise enda eest. Ja kui nüüd vaadata Põhjamaid, võib öelda, et nende ühiskonnast jookseb punase niidina läbi märksõna hoolivus. Kes ei tahaks aga sellises riigis elada!
Mul on ääretult hea meel, et järgmistel riigikogu valimistel on võimalik valida ka paljude naiskandidaatide hulgast ja anda seeläbi oma panus Eesti elu tasakaalu viimiseks. Selleks on vaja, et järgmises riigikogu koosseisus oleks vähemalt 30 naist.
Pidage meeles, et naiste aktiivsemat osalemist poliitikas on vaja meile kõigile.
Anneli Luisk on Võrumaal Haanja vallas elav aktiivne maanaine, nelja lapse ema, kes on juba 12 aastat tegelenud mitmesuguste kohalike ja üle-eestiliste külaliikumise ja naisettevõtluse edendamise projektide kaudu maanaiste jaoks oluliste valdkondade arendamisega.
kes keelab naistel minna poliitikasse? Keegi ei keela!
Miks naised seal ei ole? Nad ei taha!