Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on saanud möödunud nädalal Saaremaa rannikule uhutud jäätmete kohta vaid kaks kõnet, ütles Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus.
„Infot saabub väga vähe ja midagi uut ilmnenud ei ole,” märkis Aus, kelle sõnul võib üksjagu reostusest olla kinni ka roostike servades, kuhu praeguse kõrge veega pole võimalik ligi pääseda.
Kõige aktiivsem merereostuse likvideerija on seni olnud Riikliku Looduskaitsekeskuse rahvas, kes möödunud nädala lõpul koristas prahist puhtaks Vilsandi rahvuspargi rannajoone. Reostus koguti 200-liitristesse prügikottidesse ning praegu ootab parklas äravedu sõiduauto haagise täis ehk ligemale tonnijagu jäätmeid.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles Oma Saarele, et mereheide sisaldas kiletorudesse pakendatud McDonaldsi papist joogitopsikuid, meres end lahti kerinud pakkekilet ning plastikust kanalisatsioonitoru muhve, mis reeglina on õliga määrdunud. Leiti ka puidust kaubapakendi aluseid. Taolist „kraami” on inimesed leidnud Sõrve poolsaare mõlemast küljest ja Lääne-Saaremaa rannikult kuni Undvani välja.
Torgu vallavanem Laine Pärn, kes ise käis koristamas Sääre majaka ümbrust, ütles Oma Saarele, et üldiselt on reostust vähe. „Tegin eile päeva läbi tööd ja sain ainult ühe koti jagu päris reostust – õliga kaetud plastmasstükke ja neli kotti muud prahti.” Täna lähevad vallatöötajad Jamaja kandi randa koristama, lisaks kutsub Torgu vald vallalehes mereäärsete kruntide omanikke üles oma valdusi korda tegema.
Tammuna külas mere ääres elav Enno Lind kurtis Oma Saarele, et merelt tulnud õliseid papist jooginõusid, plastkarpe ja torurõngaid on rannas piisavalt, kuid koristamas pole kedagi. „Reostunud lõik läheb Tammunast Sääreni välja ja sealt edasi Türjuni, ka Kargil ja Rahuste juures on reostust nähtud,” rääkis Lind. „Muudki risu on aja jooksul randa kogunenud, aga mitte keegi ei korista. Midagi peaks ette võtma, muidu lähevad rannad nii hirmsaks,” rääkis mees. „Kuulsin, et Rootsis ja isegi Lätis pidi plasttaara iga päev rannast ära koristatama.”
Salme vallavanem Kalmer Poopuu rääkis, et seni vallalt keegi abi koristustöödeks pole vajanud. „Sõitsin ise Lõmalast Salmeni välja ja erilist midagi näha ei ole,” ütles vallavanem. Küll aga on kohalikud saanud Rahuste rannast kile sisse pakitud vineertahvleid ja isegi külmkappe oli Sõrve otsast leitud.
Pihtla vallavanem Tõnu Hütt lausus, et nende vallas pole eriti koristada midagi. „Pärast reedest tormi on praht mattunud adru ja meresodi sisse, nii et koristada pole praktiliselt mitte midagi.”
Lümanda ja Kaarma valla teatel on neil reostuse kohta vähe andmeid. Vahase rannaääre koristas puhtaks maaomanik, Abrukale tulnud praht on praegu kõrge veega roostikus kinni ja seda ei saa kätte enne, kui vesi langeb, ütles Kaarma abivallavanem Maidu Ots.
Loading ...
Mereääre rahvas oskab kiiresti koristada merest tuleva saematerjali ja muu meeldiva kauba, seda mida vajalikuks ei peeta seda reeglina puutada ei taheta. Leian et siin peaks toimima kaup kauba vastu, saad koorma prusse, korista ka koorem prahti. Esmalt on prügi koristamine küll reostaja ülesanne, kui reostaja ei ole teada, siis maaomanik ja alles siis tuleb mängu vald.